Jaanus Piirsalu: lahkus Eesti Suur Sõber

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Piirsalu
Jaanus Piirsalu Foto: Peeter Langovits / Postimees

Moskvas suri 81-aastasena ajalooprofessor Juri Afanasjev, Eesti suur sõber. Mees, kes aitas 1989. aastal kõvasti kaasa Endel Lippmaa ja teiste Eesti saadikute võitlusele, et avalikustada Molotovi-Ribbentropi (MRP) pakti lisaprotokollid, mille alusel liideti Baltimaad 1940. aastal vägivaldselt NSV Liiduga.

President Arnold Rüütel andis talle selle eest 2005. aastal Eesti kõrgeima autasu, mis välismaalasele osaks on saanud — Maarjamaa risti teenetemärgi.

1989. ja 1990. aasta olidki karismaatilise esineja Afanasjevi hiilgeaastad, sest tänu väga julgetele, tollases kontekstis enneolematult julgetele sõnavõttudele NSV Liidu rahvasaadikute kongressil (mille saadikud valiti esimestel vabadel valimistel Nõukogude Liidus) teadis teda vähemalt Eestis (ja Lätis-Leedus) küll iga täiskasvanu. Ta käis tollal korduvalt esinemas ka Eestis, kus saalid olid alati puupüsti kuulajaid täis.

Afanasjev oli MRP lisaprotokollide avalikustamise (jutt käib nende avalikustamisest NSV Liidus, sest läänemaailmas oli protokollide sisu ammu teada) komisjoni ühe olulisema, dokumentatsioonikomisjoni juht. Kui protokollid pärast teatud vastutöötamist siiski 1989. aasta 29. septembril lõpuks avalikustati, siis toimus see pressikonverentsil Moskva Riiklikus Ajaloo ja Arhiivinduse Instituudis selle demokraadist direktori Juri Afanasjevi eestvõttel, on meenutanud Endel Lippmaa. Sümboolne seegi, et kaks suure asja tegijat lahkusid meie seast peaaegu koos.

1989. ja 1990. aasta olid tänu julgetele sõnavõttudele karismaatilise esineja Afanasjevi hiilgeaastad.

Kui suur poliitiline staar Afanasjev tollal oli, näitab juba see, et rahvasaadikute kongressi n-ö demokraatide fraktsiooni, regioonidevahelist saadikutegruppi juhtis kollektiivne organ, kuhu kuulusid hilisem Venemaa president Boriss Jeltsin, Nõukogude Liidu kõige tuntum dissidendist teadlane, Nobeli rahupreemia laureaat Andrei Sahharov, hilisem Moskva linnapea Gavriil Popov, Eesti akadeemik Viktor Palm ja Afanasjev.

Moskvas tollaseid sündmusi ja saadikute tööd lähedalt jälginud Rein Kilgi meelest sobinuks selle esimese üleliidulise demokraatliku liikumise etteotsa tegelikult just professor Afanasjev – suur, tugev, tark ja oivaline kõnemees. 

Kes Venemaa elus toimuvat jälgib, see on kindlasti märganud, kui tihti kasutatakse praeguses kontekstis idanaabri ühiskonnas toimuva kirjeldamiseks väljendit «agressiivselt kuulekas enamus» (агрессивно-послушное большинство). Selle kuulsa väljendi autor ongi Juri Afanasjev, kes 1989. aastal Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil nimetas nii kommunistliku partei toetajaid, ka Mihhail Gorbatšovi toetajaid.

Tänapäeva Venemaa ühiskonna suhtes oli Afanasjev veelgi halvemal arvamusel. «Venemaal pole praegu mingit ühiskonda, on elanikkond, või veelgi hullem – inimmass,» ütles ta oma elu viimases intervjuus tänavu aprillis Radio Svobodale. «See inimmass on täieliku kaose seisundis, kusjuures kaoses mitte majanduslikus, vaid psüühilise seisundi mõttes.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles