Ei sa öelda, nagu ei oleks meil laste ja emade eest hoolitsemiseks midagi tehtud ja nagu oleksime selle küsimuse suhtes ükskõiksed olnud. Ehk küll kõik see, mis seni on tehtud ei rahulda meid.
Postimees 1938. aastal: emade- ja lastekaitsest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niihästi laste- kui ka emadekaitse küsimust on meil seni kahjuks vaadeldud ainult puht hoolekande seisukohalt ja ta on nagu mingiks ligimesearmastuse küsimuseks muutunud, et abistada neid, kes on sattunud äärmisse hädasse ning viletsusse ja kes ilma ühiskonna abita ei suuda sellest väljakannatamata olukorrast enam välja pääseda. Nende põhimõtete kohaselt on seda küsimust ka ühiskonnas käsitatud ja see põhimõte on seni ka seaduseandlust juhtinud, nõnda et emade ja laste eest hoolitsemine on seega kujunenud puht hoolekande küsimuseks.
Sellest seisukohalt lähtudes määravadki omavalitused puudustkannatajatele lasterohketele perekondadele toetusi, kuigi see toetus on sageli rohkem nimeline kui tõsiseks abiks, toetatakse lasteaedu, asutatakse emade- ja lastekodusid jne. Kuid kõigil nendel kordadel on omavalitsusele tõukejõus ainult abistamise põhimõte, kohustuse tunne, et ühiskond ei tohi lasta üksikutel oma liikmetel hävineda üle jõu käivas eluvõitluses.
Emade- ja lastekaitse küsimust ei tule kui hoolekande küsimust vaadelda, vaid kui küsimust, millega on meie rahva tulevik tohedalt seotud ja mis seepärast on meie rahvusliku olemasolemise küsimuseks. 15.09.1938