Juhtkiri: pisik tervise teenistuses

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sel nädalavahetusel on Tallinn taas tervisespordi päralt. Juba täna pääsevad jooksurajale lapsed ja noored, homme maratoni- ja lühemate distantside jooksjad ning kõndijad. Vaatepilt, mida pakub tuhandete inimeste rõõm liikumisharrastusest, on sõna otseses mõttes nakatav. Pisikud, mis selle emotsiooni kaudu levivad, on ühiskonnale teretulnud. See pole niisama lust ja rõõm. Igale riigile on erakordselt tähtis, et elanikkond oleks võimalikult terve, töövõimeline ja pikaealine.

Rahvatervis on strateegiline valdkond, mille puhul nii edu kui tagasilöögid on mõõdetavad miljonites eurodes. Eesti rahvastiku tervise arengukava 2008–2020 näeb keskse eesmärgina ette tervena elatud eluea pikenemise. Tervisesport, liikumine üldse, on seejuures mõistagi oluline komponent.

Eluviisiga seotud hoiakute kujundamine on üks võimalus panna inimesed oma tervisest rohkem hoolima. Arstide manitsused ja liikumist propageerivad meediakampaaniad, muu hulgas suured rahvaspordiüritused, avaldavad kindlasti mõju, kuid ainult sellele loota ei maksa. Pealegi on üsna levinud, et inimesed hakkavad sporti tegema hilja, liiga suure koormusega ja oskamatult ning tagajärjeks on hoopis traumad.

Alustada tuleb maast madalast, lastest, kes arvutiajastul liiguvad tihtipeale vähem. Kui treenerid räägivad, et lapsed on hädas isegi kükkide tegemisega, siis pole kuigi raske ette kujutada, miks paljud ajateenistuse ikka jõudvad noormehed ei läbi sealseid kehalisi katseid. Spordiringe pole piisavalt ning need käivad vanematele üle jõu. Palju kõneainet on pakkunud näiteks ka laste kehv ujumisoskus, sest koolide ujumisõpe jääb tihtipeale võimaluste ja aja puudumise taha.

Liikumine pole vähem oluline kui korralik koolitoit. Soome tervise edendamise uuringute instituut (UKK) on välja arvutanud, et Soomele lähevad vähesest liikumisest tingitud tervisehädad maksma aastas 1–2 miljardit eurot. Lähiajal on põhjanaabrid võtmas ette konkreetseid samme – selleks et iga põhikoolis õppiv laps harrastaks päevas vähemalt tund aega liikumist, eraldab valitsus aastatel 2016–2018 kokku 21 miljonit eurot. Soomlaste uuringud näitavad, et liikumine pole mitte ainult tervislik, vaid parandab ka laste tulemusi teistes õppeainetes.

Eesti tipp-poliitikute seas on liikumisharrastus olnud alati au sees ning riigimehi ja -naisi näeme ka homme Tallinna maratonil. Eeskuju on suurepärane, kuid tuleks mõelda poliitikale, mis tagaks, et võimalikult paljud võimalikult varases eas saaksid pisutki külge spordipisikut ning vajadus liikuda püsiks meeles ka siis, kui kehalise kasvatuse tundides enam kohustuslikus korras käima ei pea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles