Õpetajate Lehes sel reedel: Eesti teaduse olukorrast, sõnavastutusest ja lastehoiust ülikoolides

Liisa Tagel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
11.09.2015
11.09.2015 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Leht 11. septembril

Teadusnädal Reaali hariduskvartalis

Raivo Juurak kirjutab Tallinna reaalkooli ja Tallinna Kesklinna põhikooli ühisest teadusnädalast, mille puhul on koolimajade koridorides stendid tuntud teadlaste kohta, kodumaiste taimede näitus, kuni 100-aastaste õpikute väljapanek jm. Teadusnädal lõpeb reaalkoolis peetava rahvusvahelise reaal- ja loodusainete konverentsiga.

Põhikooli lõpetamine: tasemetööd või lõpueksamid?

Haridus- ja teadusministeerium on teatanud kavatsusest muuta põhikoolis matemaatika ning eesti ja inglise keele lõpueksam kohustuslikuks. Seejuures on plaanis kaotada valikeksamid. Kavandatavale muudatusele annab oma hinnangu Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa. Oma arusaamu selgitavad ka koolijuhid jt.

Teaduse vastutus – teadlase vastutus

Eesti teadussüsteem on ummikusse jooksnud, haridusteadus toimetab mudaliigas ja teenindusteadust pole meil üldse olemas – nõnda võtab Karl Kello lühidalt kokku intervjuu Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega.

Sõnavabadus, sõnavastutus

«Anonüümsus väidetakse olevat üks kõige olulisemaid väärtusi, et Eesti inimene julgeks üldse oma arvamust avaldada. Ei ole nii,» leiab Õpetajate Lehe ajakirjanik Karl Kello.

Sõdur sõtta või põgenik perre?

«Sõttamineku poolt peaksid erilise innuga olema need poliitilised jõud, kelle arvates sõjapõgenike saabumine Eestisse tähendab eksistentsiaalset ehk eluohtu Eesti põliselanikele. Seega on siin valida, kas riskeerida vabatahtlikult ja raha eest sõdivate Eesti sõjaprofessionaalide eludega kaugel maal või süütute ja kaitsetute tsiviilelanike omadega kodus,» kirjutab Kaarel Tarand.

Digita enam ei saa

«Digi on jõudnud kooli mitte enam võimalusena, vaid ka kohustusena,» kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo, kelle sõnul ei tohi siiski kogu õppimist virtuaalmaailma kolida.

Eesti hariduskogemus müüb laias ilmas

Et meie haridusuuendusi ja parimaid kogemusi veelgi edukamalt teistele riikidele tutvustada, tegutseb eelmise aasta lõpust SA Innove all rahvusvahelise koostöö keskus.

Maapealsed paradiisid

«Keelekaste» rubriigis kirjutab Priit Põhjala tarbimisusust, mida eestlane hardalt järgib. Kui varem käidi pühapäeviti perega kirikus, siis nüüd sõidetakse kaubanduskeskusse. Maapealsetel paradiisidel on sageli ka sirgjooneliselt asjakohased nimed: Aiaparadiis, Autoparadiis, Diivaniparadiis, Madratsiparadiis, Ukseparadiis, Vaibaparadiis, Kasutatud Riiete Paradiis, Pesuparadiis, Peoparadiis, Reisiparadiis ja Tervise Paradiis jne.

Parim õppebaas tuhande kilomeetri raadiuses

Raivo Juurak kirjutab Järvamaa kutsehariduskeskuse uuest kalakasvatuse õppe- ja katsebaasist Säreveres. Baasi hakkavad kasutama eelkõige Eesti kalakasvatajad täiendusõppe kohana, edaspidi loodetakse pakkuda ka kalakasvatuse valikainekursust gümnaasiumiõpilastele.

Ülikoolides hoitakse ka lapsi

Õpetajate Leht uuris, millist tuge pakuvad lastega tudengitele pereelu ja õpingute ühendamisel Eesti kolm suuremat kõrgkooli. Selgus, et ülikoolides on see korraldatud erinevalt. Tallinna ülikoolis tegutseb tasuta lastetuba, Tallinna tehnikaülikoolil on oma lasteaiarühm, aga Tartu ülikoolis alles uuritakse, kas ja kui suur on vajadus lapsehoiu järele.

Kiviõlist Tartu kaudu Narva

«On oluline, et õpetajad usaldaksid Eesti riiki, kuid tundub, et Ida-Virumaal on palju vene õpetajaid, kes usaldavad ühte teist riiki,» väidab politoloog, pagulasprobleemi ekspert ja Kiviõli tüdruk Kristina Kallas, kes asus 31. augustil juhtima Tartu ülikooli Narva kolledžit. Tema üks suuri eesmärke uues ametis on, et Narva üliõpilased eesti keele hästi selgeks saaksid.

Lapsena televisioonis

Filmi- ja rahvamees Artur Talvik meenutab, kuidas ta teletöötajate lapsena pääses vabalt telemaja valvelauast läbi ja oli diktorilaua all, kui ema laua taga teadustas. Sellest ajast õppis ta väga selgelt ära, kuidas käituda, kui kaamera käib või mikrofon on sees – siis tuli vait olla ja mitte liigutada.

Õpetajal olgu tunniks ikka mitu varuplaani

Sirje Pärismaa kirjutab Tartu Kivilinna kooli kehalise kasvatuse noorest õpetajast Ott Riisenbergist, kes ütleb: «Esimesel aastal oli vaja lumi eest lükata, nüüd lähen juba kindlalt teed pidi ja tean, mida oodata.»

Muuseumihariduse lehekülgedel tutvustavad meie muuseumid uusi haridusprogramme ja näitusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles