Urve Palo lahkub valitsusest, sinna jääb naistest Marina Kaljurand ja liitub Liisa Oviir. Ma ei taha mingeid sookvoote, ent sooliselt täiesti tasakaalustamata valitsus on kaugel normaalsest. Isaste valitsused olid Eestile iseloomulikud ka ülemöödunud kümnendil, ent siis valitsesid ühiskonnas veel pisut teistsugused arusaamad sugudevahelisest tasakaalust.
Praegu on meil aasta 2015, aga valitsuses laiutavad isased. Ühiskond on minu arvates oma arusaama naiste positsioonist mõnevõrra kohendanud, riigi juhid on paraku sellest rongist lootusetult maha jäänud – isased kasutasid valimiste-eelses valitsuses naisi lihtsalt ära, nagu seda juhtub aeg-ajalt ka tavaelus.
Niisiis oli eelmises Taavi Rõivase valitsuses juba rõõmustavalt palju naisi: kultuuriminister Urve Tiidus, rahandusminister Maris Lauri, sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling, majandus- ja taristuminister Urve Palo ning keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Minu arvates tegid nad kõik tublit tööd, kui kõrvale jätta Pentus-Rosimannust näriv Autorollo skandaal. Ent ometi jäid neist praegusesse valitsusse ettevõtlusministri kohale tõrjutud Urve Palo ning Pentus-Rosimannus, kelle vahetas välja Kaljurand.
Miks ikkagi nii läks? Valimistejärgse jõujoonte muutumisega seda ju ometi selgitada ei saa. IRList tulid küll juurde ainult mehed ja isaste suur osatähtsus on iseloomustanud kõiki nende varasemaid riigijuhtimisi. Kui eelmise valitsuse puhul oli vaja näidata pehmemat nägu võrreldes Andrus Ansipi macho-kuvandiga, siis nüüd otsustati sellest loobuda.
Kes tulid naiste asemele? Keskkonnaministriks sai vana poliitik Marko Pomerants, Palo endisele kohale tuli Reformierakonna rahastamisskandaali keskmes olnud Kristen Michal ja kultuuriministriks hakkas Indrek Saar. Küti asemele tuli Margus Tsahkna.
Kui Kaljurannast ja Oviirist lahti saada, saaks mehed hakata valitsuses päris omi jutte ajama. Mehed ainult meeste seltskonnas käituvad teisiti kui naiste juuresolekul. Siis võib lipsu lõdvaks lasta ja soovi korral ropendada. Tekib selline mõnus poisteklassi atmosfäär, elegantsi ja teistega arvestamise asemel hõljub õhus testosteroon. Paika saavad karjajuhid, tugevam on parem.
Totaalne sooline tasakaalustamatus valitsuses näitab tendentsi meie poliitikas, millest mehed on kujundanud poisteklassi. Mulle tundub, et eesti naised ei viitsigi kasutada küünarnukke meestesummas trügimiseks. Et leida valitsusse häid naisministreid, tuleks neid ja nende võimeid alustuseks märgata. Selleks võiks isased vahepeal oma suu kinni panna ja kuulata, mida on naistel öelda. Kes oskab kuulata, see kuuleb päris tarka juttu. Võibolla ta isegi areneb ja mõistab, milleks on Eesti valitsusse vaja rohkem naisi.
