Andrei Kuzitškin: kes võis olla Vao süütamise taga?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrei Kuzitškin
Andrei Kuzitškin Foto: Eero Vabamägi

Vaikset Eestit šokeeris eile uudis Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusest. Koidikul puhkes tulekahju kahekordses hoones, kus elavad aafriklased, araablased, albaanlased ja ukrainlased. Tulekahju leidis aset selles maja pooles, kus elavad pered väikeste lastega. Suurt tragöödiat aitas ära hoida suitsuandur, mis tööle hakkas ning leegid kustutati kiirelt, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Kohapeal oli selgelt aru saada, et tegemist oli süütamisega. Keegi oli maja seina augu uuristanud ning hoone välisvoodri põlema pannud.

Uudis põlengust mõjus mulle isiklikult, sest ma olen elanud Vao keskuses kuus kuud ja ma tean paljusid, kes seal praegu ootavad asüülitaotluse rahuldamist. Vältimaks selliste intsidentide kordumist, tuleb selgitada välja, kuidas sai selline intsident aset leida.

Ühe põhjusena võib välja tuua nende inimeste hoolimatuse, kes rajasid pagulaskeskuse teiste elumajade keskele, kuid ei mõelnud turvameetmete peale. Hoonele ligipääs on täiesti vaba, seega iga ründaja saab vabalt majale nii lähedale, et seda süüdata või aknaid sisse visata. Päeval pole ka sissepääsud lukustatud. Üks inimene hoiab seal korda, kuid tema ei jõua ka maja ümber kõike jälgida. Seetõttu tuleks turvalisusele mõeldes sisse viia süsteem, kus majja pääseb vaid loaga.

Teine põhjus: tolerantset Eesti ühiskonda üritatakse aktiivselt sisserändajate vastu üles ässitada. Toimusid meeleavaldused ja isegi tsiklimehed käisid Vaos. See aga pole nii süütu, kui esmapilgul võib tunduda. Mõelge, miljoni elanikuga Eestis avaldasid pagulaste vastu meelt sada inimest. Lagunemine algab aga alati väikesest kivist ja sõda võib puhkeda ühe hullu kuulist Sarajevos. Me ei tea, millised tagajärjed võivad meie sõnadel olla. Mõne jaoks tähendab migrantide probleemi lahendamine piiride sulgemist ja sisserändajate väljasaatmist, teine aga võtab bensiinikanistri ja läheb inimesi põletama.

Põlengus kahjustada saanud Vao pagulaskeskus. Foto: Marianne Lootents/Virumaa Teataja
Põlengus kahjustada saanud Vao pagulaskeskus. Foto: Marianne Lootents/Virumaa Teataja Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Ma vestlesin Vao pagulaskeskuse elanikega ja mul on kolm versiooni, kes võis hoone süüdata.

Esimene võimalus – süütajaks oli keegi Vao külast. Möödunud nädalal oli keskuses suur tüli, sest Lähis-Idast pärit inimesed ei jaganud toitu. Tüli puhkes nii suureks, et isegi teekannud lendasid akendest välja. Võib-olla otsustas mõni keskuse resident oma viha maandada teiste hirmutamisega. Võib-olla aga läks hoopis mõni Vao küla elanik tülli kellegagi pagulaskeskusest (seda on varem juhtunud) ja otsustas purjuspäi «bandiitide pesale» tule otsa panna.

Teine võimalus – poliitiline. Võib-olla pole kohalik äärmuslaste vähemus rahul sellega, et Eestis pole kerge inimesi migrantide vastu üles ässitada. Seetõttu võis mõni äärmuslane eeskuju võtta Saksamaast, kus pagulaskeskuste juures toimuvad kaklused.

Kolmas võimalus – Venemaa. Pole saladus, et Kremli propaganda on ammu üritanud maalida Eestist pilti kui riigist, kus «natsid marsivad tänavatel». Euroopa silmis on Eesti maine aga hea. See tuleneb heast majanduslikust olukorrast, inimõiguste kaitsest, meediavabadusest ning kaitsekulutuste osakaalust SKTs.

Venemaa võimuladviku jaoks on see aga vale. Nad tahavad tõestada, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist on olukord Euroopa Liiduga liitunud riikides halvemaks läinud, palju halvemaks kui Venemaal. Seetõttu on pärast majanduslangust ja rahvusvahelist isolatsiooni hakanud Venemaa eksportima uut kaupa – kriisi. Moskva näitaks hea meelega Vao pagulaskeskuse põlengut kui tõestust Eestis levivast natsimeelsusest. See kahjustaks Eesti mainet lääneriikide silmis.

Olukorras, kus Eesti ühiskonda pannakse proovile, on iga elaniku kohustus provokatsioonidele mitte alluda ning teha kõik poliitilise stabiilsuse ja demokraatlike väärtuste hoidmiseks.

-----------------------------------------

Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta Tallinnas asuvas keeltekoolis õpetajana.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles