Helen Sildna: sõbralik Eesti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helen Sildna
Helen Sildna Foto: Jelena Rudi/Hello!

Me ei räägi pagulaspoliitikast, vaid põhiväärtustest: hoolivusest, aususest, võrdsetest võimalustest, legaalsest kaitsest ning inimväärsest elust kõigile meie ühiskonna liikmetele, hoolimata rassist, religioonist või seksuaalsusest, kirjutab üks algatuse Sõbralik Eesti elluviijatest Helen Sildna.

Eestit vapustas eilne vägivallaaktsioon Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Minu peast käis läbi tuhat mõtet. Võib see olla vastureaktsioon mõne vägivalda õhutava kogukonna sulgemisele sotsiaalmeedias? Kas see on frustratsiooniaktsioon riigiaparaadi aadressil või on see tõesti ksenofoobiailming? Või lihtsalt sihitu raev ükskõik mille ja samas kõige pihta?

Kui toime on pandud kuritegu, on võimalik keegi vastutusele võtta, kuid sellest ei piisa. Peame tegelema algpõhjustega. Miks ajab mõnd eestlast vihale jutt pagulastest ja miks ometi peaks keegi süütama maja Vaos, kus elavad vaikset ja rahulikku elu inimesed, kes pole ühelgi moel oma tegevusega sellist agressiooni põhjustanud?

Sõbralikku Eestit ette valmistades olen paljudega suheldes märkama hakanud üht mustrit. Tihti ei ole tõepoolest inimeste frustratsiooni tagamaa rassism või ksenofoobia. Tegemist on hoopis teistmoodi pahameelega: osa poliitikuid väldib teemat, selle asemel, et rääkida asjadest, nagu need on. Liikvel on eksiarvamus, justkui surutaks pagulasi meie rahvale peale mingist peidetud omakasust tiivustatuna. Seda leevendaks inimlik ja järjekindel selgitustöö, mis aitab kõigil inimestel kohaneda ja mõista. Sõnum ei jõua aga kohale, kui selle taga ei ole isikuid, kelle silmadesse vaadata, et neid kuulata, mõista, uskuda.

Sõbraliku Eesti ellukutsumist ei tellinud valitsus, ükski partei ega organisatsioon. Me oleme Eesti inimesed, sarnaseid väärtusi kandvate, mõtlevate ja unistavate isikute summa.

Lisaks kasutavad olukorda ära need, kes näevad selles võimalust rahva tähelepanu võita, kelle kõnepruugis on häbitult ja varjamatult kohal rassistlikud väljendid ja labane väljenduslaad.

Kogu pagulasdiskussiooni vältel on neil teemadel võtnud otsekoheselt, julgelt ja väärtuspõhiselt sõna president Ilves, Siim Kallas, Jevgeni Ossinovski, Sven Mikser, Eiki Nestor, Kalle Palling, mõni veel. Jah, muidugi on olnud artikleid ja infot kvootidest ja sellest, kuidas Euroopale ei saa öelda ei. Mis on ju vaid üks külg.

Teine, sisulisem ja pühendumust nõudvam on protsessi väärtuspõhine mõtestamine ja kolmas, see kõige töömahukam, rohkem aega, kannatlikkust ja pühendumust nõudev külg, on protsess, kuidas keerukas teema inimestele arusaadavaks ja mõistetavaks muuta. Ausalt, enesekindlalt ja järjepidevalt.

Eesti saatuse otsustavad Eesti inimesed. See on demokraatia mõte. See võib kõlada kui õõnes klišee, kuid tegelikult on see fakt. Sõbraliku Eesti ellukutsumist ei tellinud valitsus, ükski partei ega organisatsioon. Me oleme Eesti inimesed, sarnaseid väärtusi kandvate, mõtlevate ja unistavate isikute summa. Meie otsus öelda rahulikult ja enesekindlalt välja, millises Eestis me soovime elada. Me ei räägi pagulaspoliitikast, me räägime põhiväärtustest. Need kätkevad endas ülimalt lihtsaid, elementaarsena näivaid asju: hoolivust, ausust, austust, võrdseid võimalusi, legaalset kaitset ning inimväärset elu kõigile meie ühiskonna liikmetele, hoolimata rassist, religioonist või seksuaalsusest.

Me hindame arvamuste paljusust, eriarvamusele jäämist ning argumenteeritud arutelu. Meie sooviks ei ole oponeerida, rääkimata provotseerimisest. Seisame rahulikult, kuid kindlalt vihailmingute ja solvangute vastu.

Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning see peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. See lause on meile kõigile tuttav põhiseadusest.

Austades ja arvestades kõiki arvamusi, kirjutab Sõbralik Eesti alla järgnevale:

«Teame, et maailm on keeruline ja muutuv. Et lihtsaid lahendusi pole.

Usume ometigi, et Eesti on avatud, salliv, abivalmis ja arutlev ühiskond.

Usume informeeritusse rohkem kui pelka arvamusse.

Usume, et vähemuste turvatunne on enamuse võit.

Usume, et nõrgematega arvestamine on ühiskonna toimimise lahutamatu osa.

Usume inimväärikusse ja võrdsetesse võimalustesse kõigi jaoks, kes elavad meie riigis.

Usume inimese õigusesse väljendada vabalt mõtteid ja elada elu, mis ei kahjusta reaalselt teisi.

Teame, et vihakõnest sünnib vaid viha.

Teame, et raev lõhestab ühiskondi.

Teame, et õnneks saab ka teisiti.»

Sel pühapäeval astub lavale ligi 20 muusikut ja muud esinejat ning mitu kõnelejat, kes soovivad Eestile kogu südamest kõike kõige paremat. Algatuses ei ole kulutatud ühtegi maksumaksja senti ega Euroopa fondide toetusi. Selle taga seisavad Eesti inimesed ja Eesti firmad, kes soovivad oma vabast tahtest kaasa aidata avatud, salliva ühiskonna püsimisse, kestmisesse ja arengusse. Kõik esinejad ja meeskonnaliikmed panustavad Sõbraliku Eesti algatusse tasuta.

Maailmas on käimas humanitaarkatastroof, millest Eestil pole võimalik end välja lõigata. Me vajame suuremat tarkust ja ühtehoidmist võib-olla rohkem kui kunagi varem. Kogu Euroopa vajab. Me vajame tarku liidreid, kes on ausad ja otsekohesed ka halbade ning keeruliste uudiste korral. Vajame riiginaisi ja riigimehi, hoolivaid kodanikke, palju rohkem üksteisemõistmist ja kannatlikkust selle mõistmise ülesehitamisel. Ma ei räägi seda vaid teile, eelkõige õpetan seda iseendale.

Meid on vähe, aga kui suudame keerulistel hetkedel loobuda tühisest, oleme tugevad ja liigume suunas, mis viib edasi.

Toetuskontsert «Sõbralik Eesti» toimub sel pühapäeval kell 16–22 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Copy
Tagasi üles