Tänases Postimehes vahendavad ajakirjanikud anonüümsust palunud allikate väiteid sellest, kuidas vähemalt kahele erakonnale on ettevõttest aastaid sularaha liikunud. Kirjelduse järgi on varjatud süsteem olemas juba veel varasemast ajast kui senine, praeguseks altkäemaksukahtlusega vahi alla võetud tippjuhtkond.
Artikli järgi läks sularaha – tuhanded eurod – erakondadele regulaarselt ning üks poliitik läinud isegi sedavõrd hooletuks, et lasknud riigifirmalt pärineva rahapaki ära varastada.
Jutud sellest, kuidas Tallinna Sadamast mingisugune hämar rahavoog ettevõtte juhtimisega seotud erakondadeni suundub, on liikunud pikki aastaid. Selgeid tõendeid pole keegi suutnud aga lagedale tuua.
Riigifirma seniseid juhte Ain Kaljuranda ja Allan Kiili tabanud suures ulatuses altkäemaksu võtmise kahtlus ja vastav kriminaaluurimine on nüüd hea võimalus ka musta parteiraha asjus selgus majja tuua. Sest kui esines suures ulatuses altkäemaksuvõtmine, siis tõuseb paratamatult ka küsimus sellest, miks ei õnnestunud nõukogul seda avastada ja tõkestada. Nõukogus istuvad aga teadagi poliitikud.
Kui nüüd uurimise käigus peaks tõepoolest must valgel ilmnema, et mitu erakonda on saanud suurfirmalt regulaarseid sularahamakseid, siis pole see kaugeltki vähetähtis asjaolu selle ahela väljaselgitamisel, kuidas altkäemaksuvõtjatel õnnestus oma ebaseaduslikku tegevust pikki aastaid varjul hoida. Kui riigifirma näol on tegemist ühe või mitme partei regulaarse rahaallikaga, siis milline saab olla neid parteisid ettevõtte nõukogus esindavate inimeste motivatsioon mingite kahtluste ilmnemisel lärmi lüüa? Pakume, et see on null või veel väiksem.
Äriseadustiku järgi on aktsiaseltsi nõukogul oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Samuti peab nõukogu liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastasel korral võib teda tabada rahanõue ettevõttele tekitatud kahju hüvitamiseks.
Praegu jääb aga mulje, et Tallinna Sadama nõukogu ei viibinud skandaalse kriminaaluurimise objektiks olevate sündmuste käigus mitte oma seadusjärgsete ülesannete täitmisel, vaid kõrgel puu otsas. Et nüüd astuvad nõukogu liikmed tagasi ja ongi kõik, sellega on käed asjast puhtaks pestud.
Postimehes ilmunud kirjeldus erakondade ja sadamafirma rahalistest seostest pole muidugi lõplik ja üksikasjalik tõendikogum, kuid väärib ikkagi tähelepanu ja vajadusel ka eraldi uurimist.