Jaak Madison: sotsid otsustasid jääda Reformierakonna mänguasjaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Madison
Jaak Madison Foto: Sander Ilvest

Riigikogu liige Jaak Madison (EKRE) kirjutab, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ähvardused koalitsioonist lahkuda osutusid blufiks ning partei otsustas jääda Reformierakonna mängukanniks.

Äsja vahefiniši saanud kolmikliidu jätkumise ja koalitsioonileppe sisu saaga ei võta kindlasti pingeid valitsuses maha. Suurimaks veesegajaks saab pidada kindlasti sotsiaaldemokraatide uut esimeest, kes varem suuri sõnu teinuna ei saanud enam väljaöeldust taganeda ning pidi end kehtestama kui sõnapidajat ja raudset liidrit. Kogu tsirkus osutus aga blufiks ning peites end volikogu otsuse taha, otsustati jääda edasi Reformierakonna mänguasjaks. Millega see aga lõppeb?

Juba kevadel ei uskunud paljud, sealhulgas konservatiivid, et praegune valitsus üle aasta koos püsib. Talupojamõistusele pole lihtsalt kohane, et kolm totaalselt erinevat moodustist panevad nelja aasta programmi oma ilusaimad lubadused, mis lähevad üksteisega juba maailmavaateliselt vastuollu ning selle kompoti rahastamiseks tõstetakse lihtlabaselt kütuseaktsiisi ja suretatakse turismi majutusasutuste käibemaksu suurendamisega. Seega on vaid kaks varianti: kas muudetakse koalitsioonilepingut või tuleb lihtsalt uus valitsus.

Esimene variant on sisuliselt läbi kukkunud, kuna Reformierakond on raudkindlalt vastu maksuküsimustes ning IRL täiesti õigustatult ei nõustu kodakondsuspoliitika leevendamisega. Sisuliste muutuste asemel tehti koalitsioonileppesse deklaratiivseid ja kosmeetilisi parandusi. Seega jääb üle vaid teine variant: uus koalitsioon!

Selge on see, et Eesti vajab uut kurssi uue valitsusega.

Vabaerakonna fraktsiooni esindaja spekuleeris hiljuti võimalike variantide üle ja tõi välja suure lootuse, et sotsid ja Keskerakond võtavad Vabaerakonna kampa ja ehk jookseb siis ka keegi veel mujalt üle, et saaks ikka enamusvalitsuse. See pani aga mind kukalt kratsima, sest öeldakse tihti küll rahvakeeli praeguse olukorra kohta, et enam hullemaks minna ei saa, kuid oot-oot: sellise variandi puhul saab ikka küll.

Eestile ei oleks hullemat võimuliitu kui äärmusvasakpoolsed, kes unistavad kodakondsuse devalveerimisest ja passide lennukilt külvamisest, multikultuursuse jõulisest propageerimisest ja homokultuuri juurutamisest vastuvõetamatult enamusele Eesti rahvast.

Sinna juurde veel muidugi ka meeleheaks suurim sponsor, kes sõltub oma ärist Venemaal suuresti sealsest poliitilisest eliidist, sealhulgas seltsimees Putinist. Kui nüüd veel oleks neil kambas teine tsentristlik-vasakpoolne erakond koos uue tulijaga, kes veel pole leidnud oma maailmavaadet ning otsib seda tikutulega taga, siis olemegi saanud ühe rahvavaenuliku liidu, mis kindlasti ei viiks edasi meie majandust, kultuuri ega rahvusriiki.

Sotsiaaldemokraatide kahepalgelisus

Hiljuti kirjutas riigikogu esimees Eiki Nestor oma blogis, et välistab igasuguse võimaluse koostööks 
Konservatiivse Rahvaerakonnaga.

Esiteks, hea poliitik ja riigimees ei välista kunagi koostööd rahvalt mandaadi saanud ja 50 000 inimese usalduse valimistel võitnud erakonnaga. Teiseks, kus on nüüd sotsiaaldemokraatide sallivus ja tolerants oma riigi patriootide vastu?

Ma mõistan, et kahe erakonna vaated ja seisukohad küsimustes, mis mõjutavad meie ühiskonna alustalasid ja omariikluse kestmist, erinevad 180 kraadi, kuid siingi on arvamusküsitluste kohaselt nii immigratsiooni- kui ka kooseluseaduse küsimuses rahvas meie selja taga.

Ah jaa, ehk teab mõni lugeja, miks riigikogu esimees on otsustanud ühele rahvasaadikule sõna andes teha erandi riigikogu kommetes ega ütle minule kunagi «palun» ega «tänan»? Soovitan vaadata riigikogu istungeid (neid saab internetis järele vaadata) – kas ainult mulle tundub nii, või soovib härra Nestor mulle sõna andes tõepoolest välja näidata ülbust ja üleolekut?        

Kuhu edasi?

Selge on see, et Eesti vajab uut kurssi uue valitsusega. Kuna vasakpööre oleks veelgi hullem pööre karide suunas, siis näen mina vaid üht varianti: valitsust, kus domineerivad rahvuskonservatiivsed ideed.

Me võime võrrelda praegust olukorda Ameerika Ühendriikidega aastal 1980, kus liberaalide valitsemisega oli ettevõtlus suretatud, sotsiaalsüsteem uppus bürokraatiasse ning inimestelt rööviti läbi maksusüsteemi enamik nende teenistusest. Neid aitas järsk pööre konservatiivsuse suunas Ronald Reagani juhtimisel ning nii on ka meil vaja pööret konservatiivse valitsuse suunas.

Me oleme Euroopas esirinnas kaudsete maksude osakaalu ning allpool suhtelist vaesust elavate inimeste poolest ehk ligi 300 000 inimest elab allpool vaesuspiiri, meie väikeettevõtlus on välja suretatud ning rahvuslik uhkus allutatud multikultuurse surve alla.

Meie poliitilises süsteemis on loomulikult vältimatud ka kompromissid ja nii ka valitsuse moodustamisel. Küll aga paneksin lootused IRLi ja Vabaerakonna peale, kellest esimene on vähemalt paberil ideoloogiliselt konservatiivsuse suunas kaldu ning teine loodetavasti leiab ka oma maailmavaate. Vabaerakond, kui soovite abi, siis aitame ka otsida teile maailmavaadet!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles