Iga kütusehinna langus on tarbija jaoks positiivne. See annab hea võimaluse säästa kütusekuludelt ja kulutada raha muuks otstarbeks. Hinnad tanklates käivad käsikäes maailmaturuga ja iga hinnalangus maailmaturul kandub varem või hiljem üle ka tanklatesse, ASi Olerex juhatuse liige Alan Vaht.
Alates käesoleva aasta algusest käib kütusehindade ümber aga omapärane anomaalne tants, mille tagjärjel on kütusehindade langetused tugevalt devalveeritud ning millel tarbija jaoks puudub igasugune väärtus. Tavahinnast madalamate hindade taustal mõistab tarbija, et hinnalangetuse asemel hindu hoopiski tõsteti.
Probleem ei ole mitte madalates hindades ega hinnalangetustes, vaid selles, et kütusemüüjate väljareklaamitud tavahinnal ei ole inimeste jaoks enam mingit sisu. Räägitakse kütusehindade langetamisest, kuid tegelikud hinnad tanklates on madalamad ja raske on leida tanklat, kus saaks kallima tavahinnaga kütust tankida. Nii on viimaste «tavahindade» langetuste korral tegelikud hinnad langenud vaid vähestes Olerexi tanklates.
Kui varem olid üle Eesti hinnad tanklates ühtlasemad, siis peegeldus kütuste maailmaturuhindade muutuse suurus paremini ka jaehindade muutuses. Rusikareegel on olnud, et maailmaturuhindade langus kümme dollarit tonnist on võrdne umbkaudu ühesendise liitrihinna langusega, kuid nüüd langetatakse maailmaturu 50-dollarilise tonnihinna languse korral jaehinda kõigest kaks senti liitrist.
Anomaalia põhjus peitubki selles, et enamikus tanklates on hinnad tavahindadest oluliselt madalamad, mis on tanklakettidel välistanud võimaluse langetada tavahindu varasemas suuruses. Nii ulatub bensiini minimaalse ja maksimaalse hinna erinevus praegu kuni kümne sendini ning ülekaalus on tavahindadest oluliselt madalamad hinnad. Sellest tulenevalt on kütuste keskmised liitrihinnad ka tavahindadest madalamad.