Sõna «service» – teenimine – on lööksõna, mida kusagil nii sagedasti ei kuule kui Ameerika ärielus. Ja ometi on see sõna enam kui lööksõna, ta on laiemas ulatuses võttes saavutus.
Postimees 1929. aastal: uued ärinõksud
19. august 2015, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Service’i idee sisu tulipunktiks on see, et iga müüja ärioperatsioon eneses kohustuse sisaldab, ostjale kõiki võimalikke ja mõeldavaid soodustusi pakkuda. Iga ärioperatsioon tehakse selleks, et publikumi teenida. See põhimõte on Ameerika väikemüügi äri hingeks muutunud. Service’i põhimõte on muutunud ilmavõistluse aluseks. Iga ärimees, iga konkurent püüab oma võistleja ostjate teenimisega üle lüüa.
Service’i printsiip on loogiline järeldus kaupade standardiseerimisest. Viimase tõttu kõrvaldati varem püsinud lahkuminekud kauba omadustes, kvaliteedis. Siia lisandus nüüd komme jälgida võistlejat sisseostude teel võistleja ärist.
Kuna Euroopas niisugust võtet sagedasti ebaausaks peetakse, on Ameerikas igal suuremal kaubamajal kindlad ametnikud, kelle ülesanne on uurida igakülgselt konkurentide äritegevust. Ühes suuemas New-Yorgi firmas töötab 35 ametnikku, kes nimetatud firma võistlejatelt iga päev 300–400 dollari väärtuses kaupa ostavad.
Seesugune tegevus on just selleks vajalik, et ärimees teada saaks, missuguste vahendite abil tema võistleja täpselt samasugust ja samaväärtuslist kaupa võib olla palju suurema eduga müüb kui tema.
19.08.1929