Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Hellar Lill: sõjamuuseum plaanib vallutada Patarei

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hellar Lill | FOTO: Scanpix

Eesti sõjamuuseumi ettevalmistused Patarei merekindluse vallutamiseks jätkuvad. Plaani osana oleme läkitanud Brüsselisse asju ajama endise direktori Indrek Tarandi ja pannud võimalikke kodumaiseid liitlasi mobiliseerima muinsuskaitseguru Trivimi Velliste. Moodustamisel on liitlasjõud mitmest muuseumist ja algatatud läbirääkimised investoritega moonavarude täiendamiseks.

Tõsisemalt jätkates peab tõdema, et Patarei merekindlusest tänapäevase muuseumi- ja vabaajakompleksi kujundamine on mastaapne, keeruline, kulukas ja pikaajaline protsess. Ligikaudu neljal hektaril asuvat ja 1840. aastal valminud hoonekompleksi on räsinud Eesti karm kliima ja eri ajastute heitlik inimtegevus. Peamiselt vangimajana tuntud endine kaitserajatis on tegelikult stiilne ja üsna terviklikult säilinud mälestis, mis sirutub kaarjalt Tallinna lahele. Kompleksi maapoolse tiivad ulatuvad kiirelt arenevasse Kalamaja piirkonda.

Pole vast üllatuseks, et nüüdisaegne muuseum on enamat kui koht, kus kogutakse vitriinidesse vanu asju huvilistele imetlemiseks. Nagu kunstimuuseumi direktor Sirje Helme on tabavalt ja kujundlikult öelnud, peab tänapäeva muuseum täitma muu hulgas nii kiriku kui ka kõrtsi funktsiooni. Nii muuseumi, kiriku kui ka kõrtsi puhul on asukoht tähtis. Kumu imposantne hoone Kadriorus tundub nüüdseks juba iseenesest mõistetav, meremuuseumi ekspositsioon Lennusadamas on erakordselt menukas. Peagi valmib Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus kodu ning Maarjamäel on alanud ajaloomuuseumi taristu uuendamine.

Eesti sõjamuuseumi missioon on tegeleda sõja kui kultuurinähtusega mitmekihiliselt ning toetada Eesti riigikaitset sõjaajaloo uurimise ja tutvustamise kaudu. Muuseumi püsiekspositsioon, näitused ja tegevused jutustavad Eesti sõjanduse lugu muinasajast tänapäevani erinevatele sihtrühmadele lastest kuni täiskasvanuteni.

Sõjamuuseumi asukoht – armas ja ajalooline Viimsi mõis – seab pikemas perspektiivis arengule siiski piirid. Nii näiteks asuvad meie menukas välismissioonide teemaline näitus ja rasketehnika ekspositsioon endises juurviljahoidlas rendipinnal.

Muidugi on kahtlejatel asjakohane küsida, kas Eestile on vaja veel üht suurt ja kallist muuseumi. Küllap on nii küsitud kõigi mainitud muuseumite tulevaste hoonete kohta. Kindlasti ei soovi me nõuda, et riik alustaks järjekordset muuseumiprojekti. Patarei tuleviku võtmed asuvad paljude organisatsioonide, institutsioonide ja ettevõtete kätes. Vaadakem ringi partnerite järele nii era- kui ka avalikus sektoris, nii muuseumiringkondades kui ka väljaspool seda, nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Meie pürgimusi on juba märgatud ja sisukaks peetud. Patarei on saanud Euroopa Liidultki toetust arengustrateegia kujundamiseks ning tõsiselt on kaalutud selle võtmist Nostra Euroopa enim ohustatud ajaloomälestiste nimekirja.

Patareis võiks tulevikus asuda suures osas sõjamuuseum. Selle plaani kasuks kõneleb mitu asjaolu. Esiteks, teiseks ja kolmandaks on selleks asukoht, sest koos Lennusadamaga moodustuks ainulaadne kultuuri- ja turismiobjekt. Pealegi on Patarei hoonetel endil militaarne ajalugu. Sinna saaks ehitada moodsa muuseumikeskkonna, kuhu muu hulgas mahuksid kahurid, soomukid ja tankid, mis kuuluvad loomulikuna ühe korraliku sõjamuuseumi juurde.

Peale sõjamuuseumi mahuks Patareisse näiteks okupatsioonide muuseum, miks mitte ka vanglamuuseum ning kahtlemata veel mõni kultuurse ajaveetmise ja söögikoht. Ehk isegi konverentsikeskus või hotell?

Sõjamuuseumi korraldusel ja programmi «Kodanike Euroopa» toetusel peetakse 25. augustil konverents Patarei merekindluse tuleviku teemal. Üritusele oodatakse asjatundjaid nii Eestist kui ka välismaalt. Soovime küll sõjamuuseumi laienemist Patarei merekindlusse, ent valmistume rahumeelseks ja sisukaks aruteluks ka alternatiivid üle.

Patarei on osa meie rahvuslikust kultuuripärandist. Selle laguneda laskmine oleks hoolimatu suhtumine oma minevikku.

Tagasi üles