Cecilia Malmström: iga orjusest päästetu on võit

, Euroopa komisjoni siseküsimuste volinik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cecilia Malmström.
Cecilia Malmström. Foto: SCANPIX

Ühest Ida-Euroopa riigist pärit perekond müüs oma tütre Marina ühele Itaalia mehele. Marina pidi taluma korduvat seksuaalset ja kehalist väärkohtlemist. Politsei päästis Marina, ta veetis mõne aasta varjupaigas ja pöördus siis oma perekonna juurde tagasi. Järgmiseks smugeldati ta Ühendkuningriiki.



Noormees Xi leiti rutiinse kontrolli käigus Hollandi restoranist, kus ta töötas ilma kehtiva elamisloata koos teistega. Politsei uuris asja ja leidis, et teda sunniti töötama 13 tundi päevas seitse päeva nädalas palgaga 1,5 eurot tunnis.

Rühma dokumentideta noori mehi, kes pidid taluma ähvardusi ja kehalist väärkohtlemist, sunniti ühes Lõuna-Rootsi elamurajoonis ehitus- ja aiatööle. Piiripolitsei sai nende smugeldajad kätte ja avastas, et tegemist on Ühendkuningriigi suure inimkaubandusvõrgustikuga, kes ekspluateeris inimesi Rootsis ja Hollandis.

Need on vaid mõned näited Euroopast. Neid, kelle elu on võtnud oma kätesse kuritegelikud inimkaubandusvõrgustikud, on aga palju. Õiguskaitseasutuse Europol hinnangu kohaselt on ainuüksi ­Euroopas sadu tuhandeid inimkaubanduse ohvreid. Statistikaarvude taga on aga sajad tuhanded inimesed oma kannatuste ja elutraagikaga. Organiseeritud kuritegelikud jõugud kasutavad ära kaitsetusse olukorda sattunud isikuid, nagu koduvägivalla, ­seksuaalse väärkohtlemise ja äärmusliku vaesuse ohvrid, ja viivad nad otse öeldes kaasaegsesse orjusesse.

Meil tuleb selle kohutava nähtusega võitlemiseks ja ohvrite aitamiseks teha kõik, mis on meie võimuses. Koostöö peaks algama omas riigis: kui tööinspektor avastab inimkaubanduse ohvri, tuleb tal sellest teatada politseile. Kaasata tuleks sotsiaaltöötajad ja valitsusvälised organisatsioonid, et pakkuda ohvritele varjupaika ja kaitset kuritegelike rühmituste eest ning tagada, et ohvriks langenud lapsed paigutatakse turvalisse keskkonda ja nad saaksid minna kooli.

Kuid piiriülese kuritegevusega võitlemiseks peavad koostööd tegema ka Euroopa riigid omavahel. Täna on inimkaubanduse vastu võitlemise päev – päev, mil me eriti rõhutame, kui oluline on teha kõik meist olenev koostöö edendamiseks.

Omalt poolt esitasin ma sel kevadel inimkaubanduse ennetamist ja selle vastu võitlemist ning ohvrite aitamist käsitleva direktiivi eelnõu. Selles tehakse ettepanek täiendada kriminaalõigust, sealhulgas leida kõnealusele kuritegevusele ühtne määratlus ja ühtlustada karistusi. Kohtutes inimkaubanduse eest mõistatav karistus on liikmesriigiti väga erinev, ulatudes aastast 23 aastani. Nii suur erinevus on lubamatu.

Eelnõus on esitatud jõulisi sätteid ohvrite kaitsmise ja nende tingimusteta abistamise kohta. Ette nähakse arstiabi, majutuse ja õigusabi pakkumine ning palju tähelepanu on pööratud ennetustegevusele.

Kuigi eelnõu arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus, ei tohi me senitehtuga rahulduda. Meil tuleb seniseid saavutusi edasi arendada ja olen kindel, et me suudame enamat ohvrite varase tuvastamise, kolmandate riikidega koostöö ­tegemise, tööjõu ekspluateerimise ja inimkaubanduse nõudluse vähendamise alal. Lisaks õiguskaitsemeetmetele tuleb meil kasutusele võtta ka haldusmeetmeid. Eespool esitatule lisaks nimetatakse ametisse ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator, kelle ülesanne on aidata kaasa liikmesriikide koostööle.

Ma mõistan meie ees seisvaid raskusi ega usu, et meil õnnestub see kuriteoliik täielikult välja juurida. Kuid iga päästetud inimene on meie võit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles