Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas lennukitükid aitavad leida kadunud MH370?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Prantsuse gendarmerie ja politsei esindajad uurivad Reunioni saarel kaldale uhtunud vrakitükki. | FOTO: Scanpix

Madagaskarist idas paikneva Reunioni saare randa uhtunud lennukijupp võib tõepoolest kuuluda möödunud aasta märtsis kasunud Malaysia Airlines'i lennule MH370, ent kas see aitab ka kaasa vraki otsingutele, küsib veebiväljaandes The Conversation Wales'i Bangori ülikooli füüsilise okeanograafia vanemlektor Mattias Green.

Reunion paikneb Madagaskarist 500 kilomeetrit idas Mauritiuse saare lähedal ja ligi 4000 kilomeetri kaugusel Austraaliast läänesuunas asuvast piirkonnast, millele kadunud lennuki otsinguil keskenduti. Sellest hoolimata, et lennuki kadumisest on möödas ligi 500 päeva, on vahemaa väga pikk.

Kas okeanograafilisest perspektiivist vaadatuna on võimalik nii pika distantsi läbimine?

Loomulikult on võimalik, et õhus püsimise tagamiseks suhteliselt kergest materjalist valmistatud lennukijupp võib ulpida vees küllaltki pinna lähedal. Pinnalähedasi hoovusi selles piirkonnas mõjutavad peamiselt tuulemustrid ehk siis tegemist on tuule- ehk triivhoovustega.

India ookeani lõunaosas toimub pikaajaline pinnalähedane veeringlus peamiselt päripäeva, mistap Austraaliast edelas ookeani sattuv ese kanduks Lääne-Austraalia hoovustega edasi põhja poole, ekvaatori suunas. Seal kohtub see Lõunaekvatoriaalhoovusega, mis liigub edasi lääne poole ja kohtub siis Aafrika rannikut mööda liikuva ja Reunionist mööduva Mosambiigi hoovusega.

Läbitav vahemaa oleks umbes 5000 – 6000 kilomeetrit ja selle vahemaa läbinud ese peaks liikuma hoovustega kaasa kiirusel umbes 15 sentimeetrit sekundis. See ookeani veesamba ülemistes kihtides ulpiva eseme jaoks küllaltki mõistlik kiirus.

Kui selgub tõepoolest, et Reunionilt leitud jupp kuulub lennule MH370, siis kas see annab meile uut infot, mis aitaks kindlaks teha lennuki allakukkumiskohta?

«Kindlaks teha» võib olla liiga konkreetne väljendusviis. Sellegipoolest on võimalik ookeani ringluse arvutusmudelite abil jälitada vrakitüki võimalikke teekondi ja soovitada otsinguteks uusi alasid.

Sellised simulatsioonid põhinevad teatud oletustel. Samamoodi nagu ilma ennustamine muutub pikema perioodi peale järjest ebatäpsemaks, muutub ka selline teekonna taastamine järjest ebatäpsemaks, mida kaugemale minevikus me liikuda tahame.

Lennukirususid kandvat veeringlust suunavad tuuled ja siinkohal on meil juttu tuultest väga kaugete ookeani osade kohal. Iga ebatäpsus mudelis kasutatava tuulevälja hindamisel muudaks ebatäpsemaks ka ennustatava hoovuste liikumise ning see omakorda tekitaks suuri kõikumisi võimaliku lennuki kukkumiskoha määramisel.

See ei tähenda aga, et ei tasuks neid mudeleid kasutada. Tulemuseks võib siiski olla uus info selle kohta, millisele ookeani osale edasistes otsingutes keskenduda tasuks ning, mis veelgi olulisem, millistesse paikadesse minna ei tasu. Kui välja on ulpinud üks vraktitükk, võib neid tulla veelgi ning iga uue leiuga saaks ennustusmudelit täiustada.

Kokkuvõtteks aga – kui otsinguala on nii suur nagu seda on India ookean ja Lõuna-Jäämeri, on iga suunis parem kui mitte midagi.

Tagasi üles