Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kus tegutsevad juba praegu tapjarobotid?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Lõuna-Korae õppus demilitariseeritud tsooni lähistel. | FOTO: Scanpix

Sel nädalal avaldas rida inimkonna tuleviku pärast muretsevaid tippteadlasi- ja mõtlejaid pöördumise, kus kutsus maailma üles tehisintellekti inimkonna hüvanguks kasutama ning keelustama autonoomsed relvasüsteemid. Uut võidurelvastumist isetegutsevate tapamasinatega näevad nad vastasel juhul vältimatu tulevikustsenaariumina, ehkki praegu teadaolevalt ükski sõjavägi veel täisautonoomseid relvi ei kasuta.

Autonoomsete relvade puhul räägitakse küll tehisintellekti arendamisega seotud küsimustest, ent siinkohal ei peeta silmas sugugi teduslikust fantastikast tuntud inimesesarnase mõtlemisega masinaid. Autonoomsete relvade intelligentsus tähendab võimet töödelda kogutud andmeid programmis etteantud moel. See tähendab näiteks drooni või kuulipildujat, mis valib ette antud andmete põhjal endale kindlat tüüpi sihtmärkide seast ise ohvri.

Täisautonoomsed relvasüsteemid erinevad näiteks Afganistani sõjast tuntud USA kaugjuhitavatest droonidest selle poolest, et inimene pärast programmeerimist enam otsustusprotsesis ei osale. Et sellel niinimetatud tehisintellektil, millest autonoomsete relvade puhul räägitakse, puuduvad inimintelligentsuse omadused ja otsustusvõime eripärad, kerkivad ka inimõiguste ja moraalinormide järgimist puudutavad küsimused – masin lähtuks vaid etteprogrammeeritud juhtnööridest ega hindaks neid inimese kombel ümber.

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch leiab näiteks sarnaselt sel nädalal Future of Life instituudi poolt avalikustatud pöördumise allkirjastajatele, et autonoomsete relvade kasutuselevõtu järel hakkavad sõjaväelised organisatsioonid vältima vastustust tsiviilelanike tapmise eest. Samuti tähendaks inimkäe eemaldamine, et suurte tapatalgute korraldamine muutuks oluliselt lihtsamaks.

Praegu avalikkusele teadaolevalt kasutatavate autonoomseks peetavate relvade puhul ei ole veel inimest otsustusprotsessist siiski täielikult eemaldatud, nii et võiks rääkida pigem näiteks poolautonoomsetest robotrelvadest.

Erineva autonoomsuse astme ja surmavuse astmega relvi katsetavad mitmed riigid, teiste seas Hiina, Saksamaa, India, Iisrael, Lõuna-Korea ja Ühendkuningriik. Lahingtegevuses on neid juba kasutanud nii USA, Ühendkuningriik, Iisrael kui Lõuna-Korea, mille põhjapiiril asuvat demilitariseeritud tsooni valvavad erinevad robotkuulipildujad on ilmselt ka tuntuim näide enam-vähem autonoomsetest relvadest. Sarnaseid katsetusi teeb ka Iisrael Gaza sektori ääres.

Lõuna-Korea robotrelvad demilitariseeritud tsoonis

Lõuna- ja Põhja-Korea vahelist piiri valvab muuhulgas robotrelv Super aEgis II, mida toodab Lõuna-Korea firma DoDAAM Systems. Firma reklaamib end oma kodulehel maailma parimate totaalsete turvalahenduste pakkujana ning lubab seda teha niinimetatud intelligentsete robotite abil.

2010. aastal esitletud relv suudab tuvastada, jälitada ja hävitada liikuvaid inimese suurusi sihtmärke, mis asuvad kuni kolme kilomeetri kaugusel. Sealjuures on see nii võimas, et suudaks peatada ka veoauto - sel on 12,7 millimeetrise kaliibriga kuulipilduja ja 40-millimeetrise kaliibriga granaadiheitja. Relva ei sega ka halb ilm ega pimedus - sihtmärgi tuvastamiseks on sel ka infrapunakaamera.

Esialgne versioon relvast tulistas tõepoolest autonoomselt (etteantud parameetreid järgides muidugi), ent kliendid soovisid roboti eksimusi kartes inimfaktori lisamist. Nüüd tegeleb relv küll sihtmärgi tuvastamisega ja karjub selle suunas demilitariseeritud tsoonis korea keeles «mine tagasi» ja «mine tagasi või me tulistame», ent otsuse tulistada teeb roboti edastatud info põhjal inimene, kes peab toimingu läbiviimiseks või selle keelamiseks sisestama parooli. Hoiatus peab relvatootja kinnitusel igal juhul kõlama, kui tahetakse kinni pidada rahvusvahelise õiguse normidest.

Müüdud on neid roboteid DoDAAMi väitel üle 30, ehkki koos masina juurde käivate süsteemidega maksab igaüks üle 40 miljoni dollari. Kasutuses ei ole need praegu mitte ainult Lõuna-Koreas, vaid BBC andmetel ka näiteks kolmes Araabia Ühendemiraatide õhuväebaasis, Abu Dhabi kuninglikus palees, Qataris ja veel mitmel pool maailmas, kus need valvavad strateegilise tähtsusega punkte.

Möödunud sügisel paigaldati meedia teatel demilitariseeritud tsooni ka hulk Samsungi valmistatud sõjaroboteid SGR-A1, mida on samas katsetatud juba ligi kümme aastat. Robot suudab tuvastada korraga mitu liikuvat sihtmärki, kasutades selleks nii infrapuna- kui tavalisi kaameraid.

Samsung Techwini kõneisik Huh Kwang-hak on neid esitledes toonud välja hulga põhjusi, miks robot täidab piirivalvuri ülesandeid inimesest palju paremini: nad ei ole mitte mingis mõttes laisad, nad ei jää magama, nad on alati valvsad ja nad ei karda vastast. «SGR-A1 võib ja saabki ennetada sõdu,» leidis ta.

Kui palju robotrelvi praegu Lõuna-Koreas kasutusel on, ei ole kindlalt teada.

Radareid otsiv harpüia - Iisraeli IAI Harpy



Iisraelis toodetav mehitamata õhusõiduk ehk droon Harpy on programmeeritud ründama radarsignaali edastavaid objekte ja täidab seega niinimetatud SEAD (Suppression of Enemy Air Defences ehk vastase õhukaitse limiteerimine) rolli. Seda on müüdud muuhulgas Hiinale, Lõuna-Koreale, Türgile ja Hiinale.

Iisrael reklaamib Harpy't kui kõige efektiivsemat lahendust vaenulike radarite probleemile. See on varustatud lõhkepeaga, mis on seatud plahvatama siis, kui droon on sobivas kõrguses objekti kohal. Hävib muidugi ka droon ise.

Harpy saab teele saata nii auto järel veetavalt platvormilt kui laevalt ning see uitab eelprogrammeeritud koordinaate kasutades iseseisvalt õhus ringi.

Tagasi üles