Sven Mikser, kes jätkab juba tuttaval kaitseministri ametikohal, tõi olulisemate küsimustena oma valdkonnast välja õppuse Siil õnnestumise ja NATO toetuse kasvamise.
Sven Mikser: oleme alustanud järgmise kümne aasta riigikaitsekava väljatöötamist
23. juuli 2015, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees küsis kõigilt endiselt ametis olevatelt ministritelt, kuidas hindavad nad oma esimese saja päeva tööd valitsuses ning palus välja tuua õnnestumised, puudujäägid ja tulevikus enam tähelepanud vajavad valdkonnad.
Sven Mikseri kommentaar:
Kuna jätkan ühena vähestest kabinetiliikmetest endises ametis, siis ei alustanud ma uue valitsuse ametisse vannutamisel niinimetatud valgelt lehelt ning paljugi selle aja jooksul tehtust oli varem alustatu jätk.
Olen rahul sellega, et oleme suutnud NATO uue heidutushoiaku kinnistamisel head tempot hoida. Selle kinnituseks on Alliansi esimese uue staabielemendi avamine just Eestis, samuti USA kaitseministri Ashton Carteri külaskäik ja asjaolu, et just siin, Tallinnas, tegi USA valitsus teatavaks kavatsuse eelpaigutada Kesk- ja Ida-Euroopasse täiendavat relvastust ja varustust.
Kaitsevaldkonnas selle aasta suursündmuseks oli suurõppus Siil, mis andis kinnitust meie reservväe valmidusest ja Eesti valitud riigikatsemudeli toimimisest.
Juuni lõpus NATO kaitseministrite kohtumisel võttis NATO vastu otsuse ettevaatava kaitseplaneerimise edasi arendamiseks, mis annab pikaajalised sihid nii kiirreageerimisjõududele kui ka kogu kaitseorganisatsioonile tervikuna. Samuti vaatasime koos NATO kolleegidega üle mulluse Wales’i tippkohtumisel kinnitatud valmiduse tegevuskava elluviimise plaanid.
Kõige suuremateks väljakutseteks ongi NATO heidutuse ja kollektiivkaitse edasi arendamine, et järgmise aasta Varssavi tippkohtumise ajaks oleks Walesis planeeritud valmiduse tegevuskava ka ellu viidud. Kaitseväe soomusmanöövrivõime loomiseks peame rajama harjutusalad ja taristu.
Sel aastal jõuavad Eestisse uued relvasüsteemid, kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketid Javelin ja järgmisel aastal jalaväe lahingumasinad CV9035, mis suurendavad Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu tulejõudu ja tõstavad lahinguvõimet. Oleme alustanud riigikaitse arengukava välja töötamist järgmiseks kümneks aastaks.