Postimees 1932. aastal: riigi sissetulekud ja koduweini walmistamine

Ajalehed kirjutawad iga päew, et walitsus otsib uusi tuluallikaid ja koormab waesemaid rahwakihte uute maksudega, suhkrutolli ja teiste tarbeainete hinna tõstmisega, aga kus üks suurematest riigi sissetuleku-allikatest peitub, sealt näikse endine walitsus täitsa arusaamata põhjusel ühe jõuka klassi huwides mööda minewat. Et riigi sissetulekud koduweini hulgalise walmistamise ja salamüügi tõttu tugewasti kannatawad, on igal kodanikul teada. Riigi wiina ja õlle tarwitamine on läinud ja läheb edaspidi weel enam tagasi, kui ei panda tõkkeid massilisele koduweini walmistamisele.

On ka loomulik, et kui koduweinikraad tuleb maksma 10 senti ja piiritusekraadi eest peab maksma 50 senti, miks siis mitte koduweini nimel kodusel teel ei peaks alkoholilisi jooke walmistama. Aga, nagu näha, on meie koduweini walmistamise toetajail õnnestunud uus koduweini keeluseaduse eelnõu, missugune walmistati juba läinud sügisel, suruda kalewi alla, et ta aga riigikogus arutusele ei peaks tulema. Iga loogiliselt mõtleja inimene saab ju aru, et kui ta kauplusest ühe pudeli kodumaa weini ostab, peab ta riigile 30 senti pudeli pealt aktsiisi maksma, kui ta aga altkäe ostab wõi oma weini joob, on wein märksa odawam. Ja just need jõukamad klassid, kes tuhandete pudelite kaupa koduweini enda tarwitamiseks wõi salajaseks edasimüümiseks walmistawad, ei anna riigile sel alal mingisugust sissetulekut. Mis põhjusel on siis jõukam klass waesema klassi ees eelistatud? 23.07.1932