Juhtkiri: ainult aja küsimus

Seakatk, mis Viljandimaal kahes ja Valgamaal ühes farmis avastati, toob kaasa otsese kahju farmiomanikele ja tõstatab küsimuse, kas riiklikud institutsioonid on teinud vajaliku töö, et katku levikut tõkestada. 

Eile avastatu ei ole ju sugugi esimene kord, kui seakatk farme laastab. Metssigadel diagnoositi katk juba läinud aasta septembris, haigestunud või surnud loomi on veidi vähem kui aastaga avastatud ligi kolmsada. Arvatakse, et see arv võib olla suuremgi, kuna igast surnult leitud metsseast ei anta teada, ja paljud jäävad ka avastamata. Just juulikuu on olnud haigete metssigade osas rekordiline, tõbi on diagnoositud enam kui poolesajal korral.

Tõsi, ettekirjutuste järgi peavad kõik loomapidajad kinni pidama bioohutusmeetmetest, et loomi taudi eest kaitsta, ja väidetavalt neist kinni pidamist ka kontrolliti. Kas piisavalt ja kas oleks olnud veel võimalik midagi ette võtta – näiteks oluliselt metssigade arvukust kahandada –, seda ei tea.

Esialgu ongi küsimusi enam kui vastuseid. Kust haigus farmidesse sattus, kas metsast ja teistest farmidest sõltumatult või on nakatusallikaks omanikud ning haigus liikus transpordiga ühest farmist teise, see ei ole teada. Nagu ka see, kas nõuandeid haiguse levimise takistamiseks on õigesti järgitud. Just nagu eile pressikonverentsil öeldi, ilmselt need põhjused üheselt ei selgugi.

Teada ei ole ka see, kui suurt kahju loomafarmid sellega saavad ja kes selle kahju kannab ning palju sõltub sellest, kas loomad olid kindlustatud. Loodetavasti kompenseerib riik osa kahjusummast.

Küll aga saab ennustada, mida seakatk kaasa tuua võib. Tõenäoliselt tähendab see raskeid aegu niigi kehval järjel olevale seakasvatusele.

Kui Valgamaa farmi puhul on haiguskolle kõrvaldatud, siis Viljandi farmide puhul see tegevus alles käib. Juhul kui haiguse levik ei peatu, tähendab see veel enam surnud loomi ja võib põhjustada farmide sulgemist.

Ka võib siinsetesse farmidesse jõudnud tõbi kaasa tuua kodumaise sealiha hinna tõusu, mis juba praegu on kallim kui välismaine sealiha. See omakorda tähendab, et konkurentsis püsida on üha raskem.

Ometi oli meil olemas teadmine haigestunud metssigade kasvavast arvust ja sellest, et Lätis leiti kodusigadel katk juba juunikuus. Seega ei oleks olnud raske järeldada, et see jõuab ka Eesti farmidesse. Praegu veterinaar- ja toiduamet laiaulatuslikku kodusigade haigestumist ei prognoosi ega näe põhjust kontrolli tihendada. Küll aga lubatakse põhjalikuma vaatluse alla võtta need farmid, mis jäävad taudipiirkonda.

Maaeluminister Urmas Kruuse andis teada, et kutsub neljapäevaks kokku seakasvatajate erakorralise nõupidamise, et pidada plaane, mida ette võtta. Loodetavasti leitakse olukorrale lahendus, mis Eesti seakasvatuse jaoks hullemad tagajärjed ära hoiab.