Postimees 1910. aastal: laulupeo kasum 18 rubla 98 kop

Nii lihtne ei ole lugu mitte. Tallinna III. laulupidu oodatav ülejääk on esialgse aruande järgi 18 rubla 98 kop. Kuna laulupidu sissetulekust Tallinna Eesti rahvamaja ehitamisele varalist toetust loodeti, siis on oodatavad 18 rubla nähtavasti lootust petnud ja tuska sünnitanud.

Nõnda on arusaadav, et üks Tallinna lehtedest «piinlikust» tundest üle aitamiseks teed otsib.

Leht arvab, et täbarast seisukorrast pääsemine koguni kerge on.

«Piinlik» on tema meelest ainult see olnud, et üks teine Tallinna ajaleht juba enne «loodetava ülejäägi» tuttavakssaamist laulupidu puhta sissetuleku jagamisest kõnet teinud. Poolt puhtast ülejäägist soovitanud see leht Eestimaa rahvakooliõpetajate vastastikuse toetamise, ehk aga Tartu Eesti tütarlastekooli maja ehitamise hääks määrata.

Et laulupidu sissetulekust nii vähe üle jäänud, olevat õieti üsna korras. Laulupidu toimkonnal olnud valida, «kas suuremat rahvapidu häätegevaks otstarbeks toime panna, mida võimalikult vähede kuludega saaks teha, või jälle muusikakunsti seisukorrast praeguses Eestis ühist pilti pakkuda.» Toimkond valinud viimase – ja see teinud asja kalliks.

Asi on siis täiesti joones. Hääd asja ei saa ju odavasti kätte.

«Võõraste loomade näitaja laadal teenib raha, aga üksgi muuseum ei pea ise ennast üleval; mõni selts võtab näitemängu-õhtutega kaunid summad sisse, aga kunstikõrgusel seisev teater nõuab juurdemaksu.»

Mis sääl ajalehed sellest on kõnelenud, et laulupidu sissetulekuid ühel või teisel teel oleks võinud tõsta, ehk kulusid vähendada, ei ole õieti kõneväärt.

Laulupidu rahvale rohkem tutvustades oleks vahest küll «mõne kümne ehk saja rubla eest rohkem piletisi ära müüdud, aga tuhandeteni ei oleks pidu ülejääk selleläbi omati tõusnud.» 22.07.1910