Selline arusaam tekkis mul, kui lugesin kunagi Eesti põhiseadust. Paraku, elu on teine. Eks agaramad inimesed taha silma paista ja nii algaski pärast iseseisvuse taastamist lausa lippude ja rajatiste õnnistamise buum, kirjutab Maaülikooli emeriitdotsent Endel Turbas.
Mulle tundub, et kõik religioonid on tugevasti politiseeritud. Aafrikas on sõjakoldeid, mis sisuliselt on ususõjad. Seda soodustab inimeste ääretult madal või lausa olematu haridustase. Mõnes riigis õpitakse koolis põhiliselt koraani pähe. Islamiusku peetakse teoreetiliselt üsna lähedaseks ristiusule, kuid kirjaoskamatute inimestega on poliitikutel kerge manipuleerida.
Meie esivanemad allutati ristiusule veriste sõdade abil. Ajaloolaste üldistuste järgi algas sellest ajast meie rahva 700-aastane orjaaeg. Ristiusk aitas kindlustada valitsejate võimu rahva üle. Et hilisemal ajal aitasid mitmed kirikuõpetajad meie rahva kultuuritaset tõsta, seletub sellega, et kirikuõpetajad olid sel ajal ju väheseid haritud inimesi meie maal.
EELK peapiiskop Urmas Viilma soovitab Eesti kõikides kooliastmetes kiiresti sisse viia kohustuslik religiooniõpetus, et paremini mõista ja suhelda meile saadetavate sõjapõgenikega (PM 10. juuli). See oleks selge tagasikäik Eesti arengus. Religiooniõpetuse suurendamiseks tuleks kärpida palju olulisemate õppeainete tundide arvu ja religiooniõpetus ei ole ju Eesti laste probleem, vaid hoopis teisest kultuuriruumist ja teistsuguse elulaadiga siia saadetavate sõjapõgenike probleem.
Olen mõtelnud, et Tartu ülikoolil oleks aeg usuteaduskond sulgeda. Eestis on ju haridustase kõrge ja usklikke vähe. Üliõpilased ehitavad juba ja läkitavad kosmosesse Maa tehiskaaslasi. Oleks suur rumalus rääkida nendele maailma loomisest jumala poolt. Noorsõdurite hingehädadega saavad hakkama psühhoterapeudid ja psühhiaatrid, nii nagu nad saavad hakkama veel haigemate noortega, keda sõjaväekõlblikuks ei peetagi.
ÜRO andmetel kannatab meie planeedil ligemale miljard inimest nälga. Isegi Eesti vaestele saadetakse ELi maadest toiduabi. Meie riik peaks ise suutma oma rahva ära toita. Eeldusi selleks on. Praegu on Eestimaal palju rohelust. Meie põllud, rohumaad ja metsad, kogu roheline loodus on nagu üks suur keemialabor, kus Päikeselt tulev valgusenergia muudetakse klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuva fotosünteesi käigus orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks.
Kõik meid ümbritsevad elunähtused, nagu laste vallatused, poliitikute seadusloome, igasugune töö ja mäng, saavad toimuda tänu toiduga saadud energiale, mis fotosünteesil seoti orgaanilisse ainesse. Ja isegi võluv naeratus kauni neiu näol ei ole midagi muud kui fotosünteesil seotud päikesekiirguse uus avaldumisvorm. Võime öelda: me oleme Päikese lapsed.