Postimees annab valitsuse 100 päevale hindeks 3+

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nunne täaval asuv graffiti valitsusest sai sel nädalal ajakohase täienduse: Keit Pentus-Rosimannuse kujutis varjati paberkotiga.
Nunne täaval asuv graffiti valitsusest sai sel nädalal ajakohase täienduse: Keit Pentus-Rosimannuse kujutis varjati paberkotiga. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Valitsuse 100 päeva täitumise puhul andis Postimehe toimetus hinnangu kõigile Taavi Rõivase teise valitsuse ministritele.

Peaminister Taavi Rõivas (RE) 3

Foto: SCANPIX

Pole olnud teist peaministrit, kes on oma 68. tööpäeval seisnud riigikogus silmitsi umbusaldusega.

Valitsuse vaevalisest loomisest saadik usalduse ja usaldamatuse piiril kõikuva peaminister Taavi Rõivase (35) suurimaks saavutuseks on see, et valitsus on sada päeva siiski vastu pidanud. Küll mitte samas koosseisus, kuid viimane ministrivahetus andis Rõivasele vajalikku enesekindlust.

End pigem Kreekale kui Eesti rahvale pühendanud valitsusjuht pole suutnud veenvalt oma rahvale selgitada pagulastemaatikat ja üllatas maksutõusudega. Koduerakonna reitingulangusest hoolimata vankumatult oma joont ajav Rõivas peab laadima end sügiseks, mis tõotab partnerite-konkurentide abil tulla pinev.

«Aga kuidagi armetu näeb see kõik välja,» kommenteeris üks endine peaminister.

Siseminister Hanno Pevkur (RE) 4+

Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Piiri kindlustamisega juba eelmises valitsuses alustanud siseminister Hanno Pevkur (38) on uue-vana ametiaja jooksul sama järjekindlat Eesti-Vene joont ajanud. Lisaks piiril muru niitmisele ja võsa raiumisele on ta rõhunud ka drooni-valvele ja kaamerakaitsele.

Pagulaste teemal on just temal olnud suur roll, et meile ei saabuks rohkem sõjapõgenikke, kui me vastu võtta suudaksime. Samuti initsiatiivi võtmine, et kriis pagulastega laheneks. Julgenud rahvaga rääkida.

Politsei ootus palgatõusule on sama lootusetu kui unelm kuumast rannailmast. Reaalsem näib aga hetkel, et Pevkur suudab siiski ellu viia väärteo menetluste lihtsustamise. Politsei ootab, Pevkur tegeleb. 

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) 3

Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Keit Pentus-Rosimannus jõudis enne saja päeva täitumist Autorollo skandaali tõttu ametist tagasi astuda ning paistab, et hoolimata välisministri pidevaid esinemisi nõudvatest ärevatest oludest maailmas jäi see tema meeldejäävaimaks teoks sel toolil. Samas ei saa öelda, et ta poleks oma tööülesandeid täitnud - kõik sai tehtud.

Kogu ametiaja rippusid aga õhus küsimused Autorollo skandaaliga seotud isiku ministritoolil istumise eetilisuse ja tema abikaasa Rain Rosimannuse halli kardinali rolli kohta.

Rosimannus väitis intervjuus Postimehele, et nende teemade tõstatamine tuleneb lihtsalt Eesti šovinistlikust suhtumisest naispoliitikutesse, ent positiivne vastukaja, mis on saanud osaks Pentus-Rosimannuse ameti üle võtnud diplomaat Marina Kaljurannale, lubab selles tugevalt kahelda.

Kaitseminister Sven Mikser (SDE) 4+

Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kaitseminister Sven Mikseri (41) jaoks oli 100 päeva eesmärkide täitmine usutavasti lihtsaim. Valitsuse laialdast toetust, kopsakat kaitserahakotti ja aastaid tehtud eelplaneerimist arvestades olnukski põrumine ilmselt ilmelik.

Nii ehitatakse üle Eesti justkui kella järgi uut kaitsetaristut, inaugureeriti NATO staabielement ja ühiselt baltimaadega hoitakse survet Ida-Euroopas liitlasüksusi suurendada.

Kui selle kõrval jätkuvalt mõne riigihankega põrutakse ja raha tuulde läheb, rikub see üldpilti vähe. Olgugi, et ekspertteadmistelt on Mikser ammu paljudest liitlaste ametivendadest üle, on rahva silmis riigikaitse raskekaallaseks tõusmisel veel mitu sammu minna. Ministri otsus suurõppuse Siil ajaks puhkus võtta läks hinge paljudele. Seda enam, et Siil oli just nimelt üks tema enda eesmärkidest.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (RE) 4

Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (56) on hoidnud uues ametis madalat joont, aga pole põhjust kahelda, et nii Tallinnas Tõnismäel kui ka Tartus endises pangamajas on minister kohal.

Koonerdava rahandusministri stiili näitas ta erakoolide rahastamise küsimuses, aga on lasknud enne põhimõttelisi otsuseid teemal ka settida. Kõrgkoolide rektorite-direktorite ametisse nimetamistesse pole minister avalikult sekkunud, kuigi trall tehnikaülikooli ja ka Viljandi kultuuriakadeemia juhtide valimisel talle kindlasti ei meeldi.

Õpetajatele on ta võimalusel palgatõusu lubanud. Haridusilma hirmud sõnaka ja rahakoti raudu kiivalt koos hoidva ministri ees ei ole esimesel sajal päeval kinnitust leidnud.

 

Rahandusminister Sven Sester (IRL) 4

Foto: Liir Treimann / Postimees

Eelmise riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri ministriaeg on alanud kõige hoogsamalt – uus maksupakett ja Kreeka kriis pole jätnud 46-aastasele ministrile just pikka aega töösse sisse elamiseks. Majutusasutuste käibemaksu, kütuseaktsiisi järsk tõstmine ning mitmed teised muudatused panid nii koalitsiooni kui Sesteri juba esimestel päevadel proovile. Maksutõusudele tehti lõpuks leevendused, mille töötas välja Sester. Kreeka võlakriis aga on lõpust kaugel - eile alustati kolmanda abipaketi läbirääkimisi. Suhtlejana on ta avatud ning räägib ka rasketest teemadest. Kuid tundub, et ta on pigem haldur kui otsustaja – ta pigem selgitab protsesse, kui avaldab arvamust.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) 2

Foto: Mari Luud / Õhtuleht

Justiitsministrina on meedia jaoks olnud seni üsna nähtamatu. Ka on vähem tema kui poliitiku arvamusavaldusi, mille põhjuseks ilmselt see, et Reinsalu ei ole kehvade valimistulemuste tõttu enam IRLi juht.

Üks esimesi avaldusi, mille justiitsministrina tegi, oli see, et tema kooseluseadusega edasi ei tegele. Kuna selle seaduse vastuvõtmine tekitas väga palju vaidlusi, siis oli selline avaldus vastutustundetu ja segadust külvav. Seadus on vastu võetud, aga selle jõustumiseks on vaja töötada edasi, võtta vastu rakendusaktid.

Veel on Reinsalu öelnud, et nüüd on paras aeg keelustada natsi- ja kommunismisümboolika või, et notarid võiks lahutada ka välismaalasega sõlmitud abielu. Ilmselt olulised teemad, aga kaheldav, kas just kõige põletavamad.

Kui vaadata, mida kirjutatakse Reinsalu valitsemisala kohta valitsuse saja päeva tegevuskava ülevaates, on sealgi praegu veel abstraktsetena tunduvad tööd (nt «dereguleerimise programmi kontseptsioon»).

Loodame, et Reinsalu alles tõestab end justiitsministrina, võtab rohkem päevakajalistel teemadel sõna (nagu oli tal tavaks seda teha enne valimisi või kaitseministrina) ja hakkab tegelema kooseluseadusega või saadab selle saatuse kohta ühiskonnale vähemalt selgema sõnumigi.  

Keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) 3

Foto: SCANPIX

Kes on keskkonnaminister? Marko Pomerants. Ju siis on. Kogenud ministrina pole tal olnud ka vajadust end avalikkusele tõestama hakata ning igapäevaseid pressiteateid oma iga sammu kohta koostada.

Pomerants on Eestit Euroopas esindanud, vestelnud Eesti keskkonnast Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikuga. Sügise poole hakkab valitsusse tulema Pomerantsi allkirjaga seadusi ja strateegiaid. Tööpuudust mehel pole.

Ettevõtlusminister Urve Palo (SDE) 4

Foto: Kristjan Teedema

Ettevõtlusminister Urve Palole (43), kes jätkas kevadel tööd samas majas, vahetades vaid kabinetti, ei saa kindlasti ette heita arvamuste vähesust või tegevusetust.

Olles ise koalitsioonilepingule alla kirjutanud, alustas ta ministriametis maksutõusude vastast kampaaniat, mis vähemalt osaliselt ka toimis, kuna majutusasutuste käibemaksumäär tõuseb plaanitud 20 protsendi asemel 14-le protsendile. Kindlasti tekitas tema käitumine aga palju segadust nii avalikkuses kui ka valitsuses. Lisaks lubas ta suuri muudatusi juba otsustatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hallatavate eurorahade jagamisel ja riigi toel valmis ehitada suure konverentsikeskuse.

Ühesõnaga juttu on olnud palju, eks näis, kui palju sellest kõigest realiseerub.

Riigihalduse minister Arto Aas (RE) 4-

Foto: Erik Prozes / Postimees

Riigihalduse ministri esimesed sada päeva möödusid üllatusteta. Absurdne oleks eeldada, et haldusreform, mille edusammud viimase 20 aasta jooksul on olnud kesised, saaks uue ministri käe all kolme kuu jooksul kiire hoo sisse. 

Aas on üritanud pildile pääseda, et uut ministrikohta õigustada, kuid valitsuses on ta jäänud suhteliselt märkamatuks. Paljude valijate jaoks, kellele ilmselt jääb riigihalduse ministri ametikoha mõte ja olulisus selgusetuks, tuleks kasuks, kui reformierakondlasest minister end võimalikult varakult tõestaks.

Praegusel hetkel jääb vaid loota, et Aas viib seatud eesmärgid oma ametiaja jooksul ellu, mitte ei jää järgmiste valimisteni nähtamatuks ministriks.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal (RE) 2

Foto: TEET MALSROOS ÕHTULEHT

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal (40) on olnud pigem reageerija kui algataja.

Temaga seoses meenuvad vaid käesurumisüritused nagu kohtumine praamikuninga Vjatšeslav Leedoga. Michal on rääkinud ka ideest korrastada riigi äriühingute juhtimine, kuid millegi konkreetseni pole veel jõutud.

Edastanud on ta vaid positiivseid sõnumeid ja sellega oma käed võimalikult puhtad hoidnud. Eks ta hoiab pärast Silvergate’ i tõttu justiitsministriameti kaotamist veel madalat profiili.

Kultuuriminister Indrek Saar (SDE) 4

Foto: Sakala

Eks mõnigi võis oodata, et näitlejast ja lavastajast kultuuriminister tõuseb ka valitsuses kohe püünele mõne põrutava seisukohavõtu või soologa, nagu üle-eelmine eelkäija Rein Lang.

Aga sotsiaaldemokraat Indrek Saar on eelistanud tegutseda inspitsiendi ehk etenduse juhina. Kavalehel kirjas, aga varjus. Ometi laguneks etendus ilma korralduseta koost.

Juuni algul Sirbi neljakümne kaheksale küsimusele antud vastustest selgub, et Saarele jaguks tööd vähemalt kaheks ministriperioodiks. Tuleristsed ootavad teda ees juba augustis, kui valitsus järgmise aasta eelarvet kokku paneb.

Vähemalt kaheksa miljonit eurot tuleb leida, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalgad viia samale tasemele õpetajate miinimumiga. Saare ministriks olek võiks tipneda Eesti Rahva Muuseumi ja Muusika- ja Teatriakadeemia uue saali avamisega.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) 5- 

Foto: TEET MALSROOS ÕHTULEHT

Poliitikas 15 aastat askeldanud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (38) tõmbas alustuseks ministrina (koos kaasministri Rannar Vassiljeviga) pidurit eelmise valitsuse poolt kiirustades käivitatud töövõimereformile. Näitas omamoodi poliitilist selgroogu, kui kinnitas vaatamata kriitikale võrdõigusvolinikuks erakonnakaaslase Liisa Pakosta. Kahtlemata oleks olnud populaarsem siiski määrata sellesse ametisse vähemuste esindaja.

Ja kui ülejäänud valitsus istus pagulasteema puhul suu vett täis ja ei osanud omainimestele sel teemal muud korrutada, et võitleme sundkvootidega, tuli Tsahkna ja rääkis inimkeeli.

Kui Saksa kantsler Angela Merkel Tsahknaga tutvudes imestas, et Eestis valitakse üha nooremaid ministriteks, võis Tsahkna teda lohutada, et Eesti valitsuserakondade esimeestest on ta kõige vanem.

Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev (SDE) 3+

Foto: Elmo Riig / Sakala

Töö- ja tervishoiuminister Rannar Vassiljev (34) võttis koos kaasminister Margus Tsahknaga kiiresti ette töövõimereformi vigade paranduse (see reform ongi eelkõige Vassiljevi vastutada), aga palju rohkem pole noore ministri tegevusest kuulda.

Teda iseloomustatakse kui inimest, kes enne mõtleb ja uurib ja alles siis teeb suu lahti. Suvel on ta tiirutamas mööda Eestimaa haiglaid – värske ministri intervjuus Postimehele tunnistas ta, et meditsiiniga tal isiklikku kokkupuudet seni pole olnud, kui välja arvata Rakvere linnapea ja abilinnapea ametiaeg, kus tuli kõigega linnatsandil tegelda.

Tal on loodetavasti aega töö- ja tervishoiu olukorraga Eestis end kurssi viia ja siis ka tegusid näidata. Kui just sotsiaaldemokraadid oma uuele esimehele Jevgeni Ossinovskile ministrikabinetti otsides sotsiaalministeeriumi poole otsustavalt ei vaata.

Maaeluminister Urmas Kruuse (RE)  2

Foto: Pm

Valiti ilmselgelt võhik, kelle ülesandeks on viisakalt maskeerida valitsuse tegevusetust ja huvipuudust maaelu arengu vastu.

Tegemist on niiöelda tankistiga, kes peab istuma halvasti finantseeritud ministeeriumi eesotsas, et Euroopa Liidult saadavad rahad ära jagada.

Ka meediale antud intervjuud on kinnitanud tema mittemidagiütlevust maaelu ja põllumajanduse valdkonda puudutavas,

Koondhinne valitsusele:  3+

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles