Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jevgeni Krištafovitš: mul on Vabaerakonna pärast piinlik

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jevgeni Krištafovitš | FOTO: Erakogu

Vabaerakonna asutajaliige Jevgeni Krištafovitš teatas sel nädalal suhtlusvõrgustikus Facebook, et tal on piinlik partei samasooliste abieluõiguse ja pagulaste vastuvõtmise teemalise avalduse pärast.

Teatan nördimusega, et mul ei ole midagi ühist järgmise Eesti Vabaerakonna juhatuse avaldusega: «Peame ebaproduktiivseks katseid juurutada väärtusi, milleks ühiskond ei ole valmis ning mis ei ole ka seotud inimõiguste tuumikparadigmaga. Eesti on olnud küllalt salliv ühiskond, kuid nõudes samasooliste abieluõigust või pagulaste vastuvõtmist üle jõu käival määral võib see habras tasakaal kergesti puruneda.»

Erakonna asutajana mul on selle avalduse eest lihtsalt piinlik ja ma palun siiralt vabandust kõigi nende ees, keda see sõnastus solvab.

Siinkohal ma soovin tsiteerida USA ülemkohtu otsust, mille alla, erinevalt Vabaerakonna juhatuse otsusest, mina olen valmis panema oma allkirja, ähvardagu mind selle eest või surmanuhtlus:

«Ei ole olemas tähtsamat liitu kui abielu, sest ta koondab endas kõrgeimaid armastuse, truuduse, pühendumise, ohvrimeelsuse ja perekondlikkuse ideaale. Moodustades abieluliidu, muutuvad kaks inimest millekski enamaks, kui nad olid varem. Nagu mõnede avaldajate näited kinnitavad, kehastab abielu armastust, mis kestab ka peale surma. Oleks vale öelda nende meeste ja naiste kohta, et nad ei austa abielu institutsiooni. Nende kohtuhagi seisneb selles, et nad austavad abielu, austavad seda niivõrd tugevalt, et tahavad leida selles teostust iseendale. Nad loodavad, et neid ei määrata igavesele üksindusele, olles välistatud tsivilisatsiooni ühest vanimast ühest institutsioonist. Nad soovivad võrdset väärikust seaduse silmis. Põhiseadus tagab neile selle õiguse.»

Seega, mul pole õrna aimugi millise «küllalt salliva» ühiskonna nimel räägivad minu erakonnakaaslased, kuid mina elan Eesti Vabariigis, mis austab inimõigusi ilma reservatsioonideta ja kus kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, sõltumata nende nahavärvist, rahvusest, emakeelest või seksuaalsest sättumusest.

Tagasi üles