Juhtkiri: poeomaniku miljonipreemia-lubadus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadama nõukogu liige Hillar Teder.
Tallinna Sadama nõukogu liige Hillar Teder. Foto: Liis Treimann

Tänases Postimehes ilmub Jaanus Piirsalu kaasakiskuv kirjeldus Eesti ühe kõige rikkama inimese, ärimees Hillar Tederi pikaleveninud ärikonflikti tagamaadest Ukrainas. Teder rajas pealinnas Kiievis ühe kõige suurema kaubanduskeskuse SkyMall, ent kriisiajal läks selle valmis ehitamiseks vaja partnerit. Kaubakeskus rajatigi koos Ukraina ärimehe Andrei Adamovskiga, kuid kompanjoni valik osutus Tederi seisukohalt ebaõnnestunuks. Osaluse pärast projektis mindi peagi tülli.

Teder on seal vähemusosanik, kes varasema leppe järgi tahab teist välja osta, kuid Adamovski nõuab selle eest kallist hinda. Nüüdseks on pooled pidanud juba hulga kohtuvaidlusi nii Ukrainas kui mujal, Eesti riigijuhid on kirjutanud Tederi toetuseks Ukraina võimudele hulga kirju, aga punnseis kestab. Artikli andmeil kannab Hillar Teder praeguses olukorras kahju umbes miljon dollarit kuus.

Loo paeluvaim osa on õhkuvisatud süüdistused, et kumbki vaidluspool üritab endale soodsat tulemust saada tegelaste kaudu kes on Ukrainas kõrgel positsioonil või kel on olulisi sidemeid – nn poliitilise katuse kasutamine. Tederi vastaspoole käes on näiteks Eesti ärimehe allkirjastatud leping õigusabi saamiseks, mille koopiat võib lugeda Postimehe veebist ning kus lubatakse edu korral – kontroll SkyMalli üle taas Tederi kätte – 15 miljonit dollarit preemiat.

Summa on muidugi müstiline, kuid ilmselt tuleb see panna samasse mõõtkavasse vara väärtusega, mille üle vaieldakse. Ka Tederi vastaspoolel on ilmselt väga häid kontakte Ukraina ühiskonna tipus, nii eelmiste kui ka praeguste võimukandjatega. On tähelepanuväärne, et eestlase firmade tegevus sattus Ukrainas võimuorganite tugeva luubi alla.

Kui jätta kõrvale loo meelelahutuslik väärtus – on ju ikka hea saada kinnitust, et meist palju rikkamatelgi on omad mured –, leidub selle õpetlik iva kahes punktis. Esiteks: tuleb hoolega läbi mõelda, enne kui kellegagi ühiselt midagi ette võtta. Ärimaailma ajalugu on tulvil lugusid, kus headest partneritest saavad kõige vihasemad vaenlased. Teiseks: riigis, kus ärikeskkonna reeglid on ebaselged, võib vedamise korral küll suurt tulu teenida, kuid probleemide puhul ka kõik lihtsalt kaotada. Sogases vees saab kala kätte paremini see, kel on kõrgemal pool rohkem sidemeid.

Loodame, et Eestis on selline aeg juba suuresti minevik. Ukrainas, kus õigusriigi juured ei ole veel nii sügavale tunginud, on ilmselt risk nn telefoniõigusega kokku puutuda suurem. Kunagise Nõukogude Liidu aladel ette võetud projekte, kus Eesti ärimehed vastu pükse on saanud, võiks ju loetleda ridamisi. Kuid samas ei tohiks unustada ka edu – ega Tedergi oleks üks Eesti jõukamaid inimesi, kui kõik Venemaal või Ukrainas ettevõetu järjest luhtunuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles