Meister (ja) Marina

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marina Kaljurand
Marina Kaljurand Foto: Andrus Peegel

Vähesed hilised peolised, välisminister Urmas Paet nende hulgas, haigutasid juba ammu, kui suursaadik Marina Kaljurand Eesti 90. aastapäevale pühendatud vastuvõtul Moskvas alles elavalt Eestit esindas.

2008. aasta, kell kaks öösel. Peaaegu kõik olid juba suurejooneliselt juubelipeolt maitsekalt lahkunud, kuid toonane Eesti suursaadik Moskvas Marina Kaljurand oli hõivanud vestluspartneriks Venemaa toonase asevälisministri Vladimir Titovi. Õigupoolest võlus Kaljurand ära kogu Vene diplomaatilise väe kohe alguses, kui teda saatis lisaks abikaasale ema. See liigutas. See mõjus loomulikult.

Äärmiselt hea suhtleja, särav ja külgetõmbav seltskonnasüda Kaljurand oli Venemaal diplomaatilise korpuse staar. Seniajani paneb tema toonaseid Moskva-kolleege imestama ja imetlema, kuidas ta nii palju inimesi tundis ja kõigiga nii osavalt suhteid hoidis. Diplomaatidest kultuurieliidini. Vene välisminister Sergei Lavrov kutsus teda kuni ametiaja lõpuni Marinotškaks. Mitte proua suursaadikuks, nagu see tavaliselt ministri ja suursaadiku vahel tavaks on.

Enne pronksööjärgseid dramaatilisi hetki oli Kaljurannal peaaegu iga Moskva õhtu täidetud teatrietenduse, näituse või seltskonnadiplomaatiaga. Andunud teatrilembi lemmik on ikooniline «Meister ja Margarita». Kui üksvahe etendati tema hingetükki Moskva lugematutest teatritest korraga neljas, vaatas ta neid kõiki.

President Toomas Hendrik Ilvese lemmikkandidaadile Eesti uueks välisministriks Marina Kaljurannale sobivad kriitilised olukorrad. Talle sobib olla eesliinil. Võtta kõike kire ja südamega. Karmilt, aga armastusega.

Naši aktivistid blokeerisid Eesti saatkonna Moskvas, kui Tallinnas oli pronkssõdur kalmistule viidud. Rünnati ka suursaadikut ennast, tema aga hoolitses emalikult oma meeskonna eest. Et inimesed tema ümber oleksid hoitud ja enesekindlad.

Kaljuranda hästi tundvad inimesed kasutavad teda iseloomustades sageli sõna «matriarh». Ta on jõuline, oma väärtusest teadlik naine, kel on haruldane oskus mängeldes ja kelmikalt naeratades keerata teisel pool lauda istuvad inimesed ümber sõrme, nii et nood ei jõua kõhklema hakatagi. Ta hoiab omasid. Ülitugev karakter, kelle lugupidamise ja tähelepanu väljateenimiseks peab ise samasugune olema, sama palju panustama. Kidurad tunneb ta kaugelt ära.

Peljatakse Kaljuranna teravat keelt ja kommet otse välja öelda, kuid sumbunud valitsusse ongi just seda tarvis ning haridusminister Jürgen Ligi saab väärika kompanjoni. Poisiohtu valitsusse on Kaljuranda vaja muu hulgas selle pärast, et veidi emalikku pilku, kätt ja elukogemust lisada. See, et suur hulk ministreid käis sel ajal, kui Kaljurand alustas diplomaadikarjääri, lasteaias või põhikoolis, on argument, mis räägib Kaljuranna kasuks.

Kaljurannal on komme ministeeriumis nooremaid kolleege poisteks kutsuda. Samas on tal oskus teha seda nii peenelt, et keegi ei solvu, aga kõik tunnetavad, kelle jalas on püksid tänu suurematele kogemustele. Reformierakonna juhatuse koosolekul kahises eile: «Marina on «baba s brjukami».»

Välisministri koha vabastanud Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et kui ta 13 aastat tagasi Kaljurannaga esimest korda koos töötas, oli ta mõelnud, et sellist naist oleks Eesti poliitikasse väga vaja. «Särav diplomaat, aga lisaks on tal väga terav ühiskondlik närv.»

Marina Kaljurannal on Hiiumaal suvila. On üsna kindel, et just tema on igal suvel meelitanud sinna Moskva kultuurieliidi. Kõik konservatooriumis õppinud muusikud, kes on muidu üle suure ilma laiali, kogunevad augusti alguses Hiiumaale, et koos musitseerida. Kaljurand haarab esimese viiuli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles