Postimees 1910. aastal: korjandus Eesti kooli loomiseks

Et Eesti rahva pärisorjusest vabastamist mälestada ja rahva haridusliseks edenemiseks otseteed kaasa aidata, tõusis enam kui 40 aasta eest ärksamate meeste hulgas mõte Eesti rahva keskelt üleüldise korjanduse teel iseäralikku kapitali koguda, millega keiser Aleksander I nime pääle kõrgem eestikeelne õpeasutus elule kutsutaks.

Riigivalitsuse lubal pandi korjandus üle terve Eesti maa kokku. Rublade ja kopikate viisi pani kehv rahvas ligi 100 000 rubla kokku.

Korjanduse eesotsas seisjate keskel tõusivad tülid ja mõtete lahkuminekud. Riigivalitsuse asemikud tarvitasivad seisukorda seks, et korjandust lõpetada ja kapitali hariduseministeeriumi valitsemise alla võtta.

Niipalju on aga igaühel selge, et Eesti rahva käest kokkutulnud raha enne kui pärast rahva kapital on.

Hariduseministeerium oli rahva kapitali valitsenud, kuid selle tarvitamise üle ei või mitte ministeerium kui omanik oma hääksarvamust mööda otsust teha! Vaid kapitali tuleb selles mõttes ja sihis tarvitada, kuidas rahvas üleüldist korjandust toime pannes on raha tarvitada soovinud.

Nagu juba tähendatud, Eesti rahvas pani oma keskel üleüldise korjanduse seks toime, et Eesti keelega õpeasutust avada, kus rahva lapsed elunõuete kohast haridust omandada võiks. Algusest saadik on korjandust Eesti Aleksandrikooli kapitaliks kutsutud. Ei või mingit kahtlust selle kohta olla, et rahva kapital Eesti õpeasutuse pääle tuleb kulutada.

10.07.1910