Postimees 1910. aastal: ilus aed hoiab perepoegi külakõrtsi rändamast

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rahvuslise ärkamise päivil oli üleüldiseks hüüdsõnaks rahva vaimuvalgustus ja vaimline vabastus võõra mõju alt. Muid asju, iseäranis majanduslisi küsimusi, hinnati kõigepäält selle järele, missugust tähendust neil üleüldise rahvuslise liikumise kohta arvati olevat.

Nõnda leiti aasta kolmekümne eest ka aiapidamisest just see mõju kätte, mis viljapuuaeda töökate mesilastega põlluharija rahva iseloomu-kasvatuse pääle avaldaks.

Kiideti iseäraliku soojusega puhastavat ja äratavat mõju, mida korralik aed kasvava nooruse kohta ilmutaks. Isegi seda ei jäetud meelde tuletamast, kuidas ilus aed rohkete virkade mesilindude peredega perepoegi pühapäeviti külakõrtsi rändamast hoiaks, selle vastu aga korra, puhtuse ja tööhimu idusid noortemeeste südamesse istutaks. Muidugi ei unustatud juurde lisamast, kuidas viljapuuaed ja sellega käsikäes käiv mesilasepidamine ühtlasi ka hääks sissetulekuhallikaks oleks. Kuid aiatöö rahvusmajandulise tähtsuse kohta ei olnud ärkamiseajal mitte täit arusaamist. Kõige rohkem, mida asjast loodeti, see oli kasulik lisatöö talupidajale, mis oma kohast talu sissetulekut aitaks tõsta.

Alles viimase paariteistkümne aasta jooksul on aiatöö kui iseäralik rahvamajapidamise haru tarvilikku tähelepanemist hakanud leidma. Just sestsaadik, kui põllutöö põhjalikuks-tegemise ja maakultura intensisikatsioni*) mõte meie rahvakultura majanduslise alusena liikuma on pandud, on aiatöö rahvusmajandusline tähtsus meie rahvuslise edenemise kohta tõsist hindamist leidma hakanud.

*) maa-hariduse põhjalikuks tegemine

08.07.1910

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles