Olesja Lagašina: elamise kartus

Olesja Lagašina Foto: Pm

Iga kord, kui juhtub järjekordne tragöödia, milles hukkuvad lapsed, leidub mõni tarkpea, kes kindlalt kirjutab kusagil kommentaariumis või sotsiaalvõrgustikus, et lapsevanemad on idioodid.

Ja iga kord tuleb sellisel puhul tahtmine nendelt tarkadelt küsida: aga kas te olete ikka kindlad, et teie ise ja teie lapsed on traagilise juhuse eest sada protsenti kaitstud? Ning te ei ole mitte kunagi kuulnud vanasõna õlgedest, mida tahaks juba ette laiali laotada (venepärane ütlus ennetavate meetmete kohta – toim)?

Jah, batuudid ei ole põhimõtteliselt ohutud asjad, seda enam tuulise ilma korral. Jah, ei ole tarvis minna lastega suplema siis, kui lained on kõrged, eriti veel kohtades, kus tuleb ette veekeeriseid. Ei tohi jätta last üksinda tuppa ega ka mitte kööki. Ei tohi jätta last omaette isegi mänguväljakule. Ning lasteaeda, kasvataja valve alla ei tohi ka jätta, sest sealgi võib midagi juhtuda.

Ei tohi anda lapsele mureleid – seal on kivid sees ja need võivad kurku minna. Ei tohi joosta ringi libisemisohtlikus basseinis. Elektriga töötavaid vidinaid ei tohi jätta järelevalveta – mine tea, järsku tahab laps neid vanni kaasa võtta. Mulle on jutustatud vanematest, kellel ei olnud majas mitte ainsatki teravat nurka, aga lapsel õnnestus ikkagi oma suulagi pliiatsiga läbi torgata.

Me peidame kodukeemia ja ravimid lae alla ära, aga nemad õpivad ronimise selgeks; me ostame neile purunematud plastist toidunõud, aga nemad oskavad oma käe trepikojas ukseklaasiga katki teha; meile näib, et me oleme kõike võimalikku ette näinud, kuid kõike ette näha on võimatu. Ja kui kellelgi on vedanud, siis on täiesti võimalik, et see ei ole mitte tema enda teene, vaid lihtsalt juhus.

See ei tähenda, et võime jätta batuudikasutuse ohutusreeglite ülevaatamise tähelepanuta ja batuudi kinnitused kontrollimata, et võib minna jalgrattaga sõitma kiivrita, et söögi ajal võib möllata ja tormise ilmaga lapsed mere äärde lasta. Vigadest õpitakse. Iga niisugust viga ja iga võõrast kaotust elad läbi nagu enda oma, kuna just eelkõige lapsevanemate kohta öeldakse, et elada on hirmus. Milline inimene viskab küll sellisel hetkel kivi murest murtud inimeste poole, seda mina ei tea.

Naaberriigis näitas tarbijakaitseametkonna kontroll, et suur osa täispuhutavaid batuute, mida võib näha lõbustusparkides ja mujal, ei vasta nõuetele ning need võivad kujutada endast lastele ohtu. Selgus, et kahe kolmandiku täispuhutavate batuutide puhul ei ole võimalik isegi kindlaks teha, kus ja millal need on toodetud ning kes nende ülespaneku eest vastutab. Võimalik, et nüüd korraldatakse selline kontrollikampaania ka meil, ent traagilise sünnipäevapeo osaliste jaoks see vaevalt lohutust pakub.