Kahe näoga Alexis

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexis Tsipras
Alexis Tsipras Foto: Andrus Peegel

Eelmise reede hommikul, enne Euroopa Liidu tippkohtumise lõppu istusid Kreeka peaminister Alexis Tsipras, Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande Prantsusmaa delegatsiooni väikeses ruumis. Kõik kolm olid väsinud, nende kehakeel rääkis pingest. Merkel ja Hollande tegid Tsiprasele viimase pakkumise: 15 miljardit eurot viieks kuuks, kui Tsipras nõustub võlausaldajate nõudmistega.

Kohtumine ei kestnud kaua, sest Tsipras oli juba eelmisel päeval otsustanud, et kutsub õhtuks kokku valitsuse erakorralise nõupidamise. Pärastlõunal lendas ta valitsuse eralennukiga Ateenasse. Veidi pärast südaööd lõhkes poliitiline pomm: peaminister kuulutas, et kreeditoride nõudmistega nõustumise üle otsustab referendumil rahvas.

Tsiprase otsus valmistas suure pettumuse valitsuskabinettides üle kogu Euroopa.

«Pettumus oli eriti suur. Suhtled inimesega vahetult – ta räägib üht juttu. Aga siis saad teada, et ta mõtles samal ajal juba midagi muud,» ütles Tsiprasega korduvalt kokku puutunud valitsusametnik. Tema sõnul võib Tsipras inimesena ju aru saada, et asi on lootusetu, aga ta ei suuda protsessi hallata. «Kui temaga rääkida, saab ta olukorrast adekvaatselt aru, aga siis läheb ja teeb midagi muud,» lisas ta.

«Alexis Tsipras on Euroopa kolleegidega suheldes olnud märksa vaoshoitum kui Ateenas kõnesid pidades või teleintervjuusid andes,» kinnitas ka peaminister Taavi Rõivas.

Tsiprasesse mahuks nagu kaks eri inimest. Temaga rääkides tundub ta pigem tagasihoidlik vaikse häälega introvert. Kõrvaltvaatajale igatahes tundus, et vestlust juhib pigem eestlane.

«Kuna ta on väikest kasvu, tundub, nagu oleks ülikond talle liiga suur,» kirjeldas Tsiprast lähedalt jälgida saanud allikas.

Aga pressikonverentsidel või kui ta satub mikrofoni või kaamera ette, on tegemist hoopis teise inimesega. Ilmselt on Tsiprasel poliitikuna annet vaimustada miljoneid inimesi.

Juuli lõpus 41-aastaseks saav Alexis Tsipras on Kreeka esimene poliitiline liider, kes on sündinud pärast Kreeka sõjaväediktatuuri ning kasvanud üles ajal, mil poliitilised vabadused alles tekkisid.

Keskkooli ajal tutvus Tsipras oma elukaaslase Betty Batzianaga. Ühe allika andmetel tutvusid nad Kreeka kommunistliku partei noorteorganisatsioonis, teised kinnitavad, et just tahtejõuline Betty, kellena Tsiprase elukaaslast rohkem tuntakse, oli see, kes mehe kommunistide hulka viis ja tema radikaliseerumisele tugevasti kaasa aitas. Oli ta ju pärit väikekodanlikust perekorrast ning huvitus rohkem jalgpallist kui poliitikast.

1980. aastate lõpus tõusis Tsipras üheks haridusreformi vastaste liidriks ja šokeeris tollase konservatiivse valitsuse liikmeid, kui 16-aastasena liikumise enesekindla eestkõnelejana televisioonis esines.

Ehkki lõpetanud Ateena Ülikooli tsiviilehituse eriala, on Tsiprase karjäär olnud tüüpilise poliitbroileri oma. Vaid lühikesel perioodil üheksa aastat tagasi üritas ta alustada insenerikarjääri, olles ühe ebaõnnestunud ettevõtte kaasasutaja.

Eraelu hoiab Tsipras nii varjus kui võimalik. Ehkki ta on Kreeka suures poliitikas juba üle kümne aasta, on tema pereelust avalikuks tulnud vaid üksikud fotod.

Kreeka esipaaril on kaks poega: nelja-aastane Pavlos ja kaheaastane Ernestos-Orfeas. Noorema poja esimene nimi on pandud vanemate iidoli, tuntud marksisti Che Guevara auks.

Vähese vaba aja üritab pere veeta nii tihti kui võimalik Aegina saarel, kus asuvad Tsiprase paljude endiste kolleegide, aga ka parteikaaslase ja peresõbra, Kreeka riigiministri Alekos Flampourarise suvemajad.

Kirgliku jalgpallihuvilise ja endise mängijana on Tsipras andunud Panathinaikose fänn. 2007. aastal olevat ta öelnud ajakirjale Diva: «Kui me sel aastal meistriks ei tule, lakkan ma jõuluvanasse uskumast.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles