Välisminister Keit Pentus-Rosimannus teatas, et esitab peaministrile tagasiastumisavalduse, põhjuseks ringkonnakohtus vastutavaks tunnistamine tema isa endise ettevõtte Autorolloga seotud kohtuasjas. Minister tegi otsuse, mis võinuks sündida varem, kuid praeguselgi juhul on see mõistlik ja riigimehelik.
Mis tahes skandaaliga seotud kabinetiliige paneb alati löögi alla kogu valitsuskabineti. Tahes-tahtmata kaua kestvad kohtuasjad teevad portfelli iseäranis raskeks. Seejuures on täiesti õigustatud küsimus, miks üldse oli vaja sellise taagaga kevadel valitsusse tulla. Autorollo skandaal algas ajal, mil Keit Pentus-Rosimannus oli keskkonnaminister. Kui ta asus pärast valimisi tööle välisministrina, oli esimene kohtuaste ta vastutusest vabastanud ning uues ametis Postimehele intervjuud andes oli ta ilmselt veendunud, et nii jääb see ka võimalikes järgmistes astmetes. Ringkonnakohus tõlgendas aga materjali teisti.
Kui kaalukas peab olema põhjus või eksimus, et demokraatliku õigusriigi tipp-poliitik teataks talle määratud ametist tagasiastumisest? See sõltub nii inimese enda hoiakutest, väärtustest ja veendumustest kui ka ümbritsevast keskkonnast, üldisest poliitilisest kultuurist. Igal juhul kujundab nii ametist lahkumine, niisamuti nagu ka tõsiste süüdistuste puhul ametisse jäämine sedasama poliitilist kultuuri – see on aspekt, millega sageli ei arvestata, aga millega igal juhul tuleks arvestada. Kujundatakse ju seeläbi avalikkuse seisukoht riigi institutsioonide usaldusväärsuse, aga tihtipeale riigi enda maine suhtes.
Riigimehelik pole astuda tagasi uisapäisa, pelgalt emotsioonide ajel, kuid on momente, kus ameti mahapanek on loogiline, õieti ainumõeldav tee. Meil on näiteid poliitilise vastutuse võtmisest korralageduse tõttu ametkonnas, näiteks Signe Kivi või Tiit Tammsaare puhul. Või portfellist loobumine pärast avaliku kriitika alla sattumist seoses küsitava käitumisega, nagu seda tegi Jürgen Ligi. Igaüks neist võinuks väita, et nad polnud milleski süüdi. Ka Autorollo keerukas kohtuvaidlus ilmselt jätkub ja vastutus pole seega veel lõplikult õiguslikult selge.
Paraku näeme, kuidas hoitakse kümne küünega kohast kinni absoluutselt viimase JOKK-õlekõrreni. Päevakohaseks näiteks on äsja riigikohtusse jõudnud, kahes kohtuastmes süüdi mõistetud riigikogu liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi kaasus. Lääne-Euroopas on olnud juhtumeid, kus kõrgel kohal olnud inimene on pidanud pärast vajalikuks teadustöö plagiaadis kahtlustamise ilmsikstulekut ise tagasi tõmbuda. Kas riigikogu liige Valeri Korb kaalub võimumäelt lahkumist?
Keit Pentus-Rosimannuse otsus on kergendus ka tema koduerakonnale. Reformierakonna reiting on valimiste järel olnud mitmel põhjusel langustrendis. Pidev negatiivne avalik tähelepanu ühele juhatuse liikmele, kes pealegi on vastutusrikkas ametis, on kõike muud kui populaarsust tõstev.