Päevaintervjuu: kuidas mõjutab ISIS Euroopa stabiilsust?

Urve Eslas
, Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Esmaspäeval möödus üks aasta päevast, kui nn Islamiriigi liider Abu Bakr al-Bagdadi andis teada, et on sündinud uus «kalifaat». Ja just nagu tähtpäeva tähistamiseks oli läinud nädala lõpp erakordne: samal päeval korraldati terrorirünnak nii Prantsusmaal, Tuneesia kuurordis, kus hukkus palju eurooplasi, kui ka Kuveidis, lisaks Süürias ja Somaalias. Samal ajal seisab Euroopa ees veel kolm probleemi – Kreeka kriis, pagulased ja Venemaa agressioon Ukrainas –, mis kõik poliitikute, meedia ja kaitsestruktuuride tähelepanu pärast võistlevad. 

Osaliselt on kõik need neli nimetatud probleemi omavahel ka seotud: osa pagulasi, eriti just kristlasi, otsivad Euroopas kaitset just ISISe julmade rünnakute ja hukkamiste eest. Ometi ei ole nad ka Euroopas alati kaitstud, nii läinudnädalane kui ka varasemad terrorirünnakud (mh Brüsseli juudi muuseumis ja Pariisi Charlie Hebdo toimetuses) näitavad, et Euroopa jaoks on välis- ja siseturvalisuse piirid hägustunud. Kuidas islamiäärmuslus Euroopa stabiilsust mõjutada võib?

Kaitseuuringute keskuse nooremteadur Helga Kalmi sõnul on nn Islamiriigi käitumine võrreldes varasemate terroriorganisatsioonidega omaga erinev, kuna vägivallasõnumi ja ideoloogia edastamiseks kasutatakse palju enam kasutatakse sotsiaalmeediat: Twitterit, Facebooki ja Youtubeʼi. Seetõttu jõuavad eurooplaste ette muu hulgas ka hukkamisvideod ning see võib hakata mõjutama arusaamu, mis on lubatav ja mis on lubamatu. Erinevalt varasematest samalaadsetest terrorirühmitustest on ISIS võtnud ette ka palju personaalsema mõjutustegevuse oma ideoloogia levitamiseks. Euroopas, kus majanduskriist toibumine ei ole kõigis riikides kulgenud valutult, võib selline mõjutustegevus oma mõju avaldada.

Eesti seisukohalt ei oleks hea lahendus ka see, kui lääs otsustaks sõjaliselt Lähis-Idas toimuvasse sekkuda, kuna tähelepanu ja ressurss oleks sel juhul veel enam jagatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles