Pagulaste probleem, Ühendkuningriigi liikmelisuse referendum ja Kreeka võlakriis on tõmmanud Euroopa Liidu ühenduskruvid viimse vindini pingule ning süsteemis on täiesti loogiliselt tugevnenud vastasjõud, mis võivad olla perspektiivis ühendusele ohtlikud, rääkis Postimehe päevaintervjuus Tartu Ülikooli Euroopa õiguse dotsent ja vandeadvokaat Carri Ginter.
Päevaintervjuu: radikaalsed rahvale arusaamatud sammud toodavadki radikaalsust
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
25. juuni 2015, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olemasolev Euroopa Liidu lepinguline raamistik püsib Ginteri sõnul endiselt tugev ja ratsionaalne, kuid muudatuste sisseviimine tekitab pingeid. «Pagulaste puhul puudub praegu õiguslik raamistik nende kohustuslikus korras ringijagamiseks ja neid muutusi tahetakse teha, samas pole suudetud saavutada kaasamise tahet, et inimesed aitaksid mitte süütundest, vaid heast tahtest,» tõi Ginter näite.
«Ma väga muretsen iga kord kui keegi räägib radikaalsest sammust integratsioonis. Sellisel kujul diskussioon on ohtlik, sest sellega seatakse ohtu Euroopa Liidu säilimine tervikuna. Olukorras, kus praegu kõik on aktsepteerinud, et meil on Schengen, siseturg, arreteerimiskäsk ja nii edasi, siis hakata ütlema, et midagi on veel vaja – teeme uue põhiseaduse või kanname teatud pädevuse Euroopa Liitu ja seda kõike arusaamatutel põhjustel, toob see kaasa jõulise radikaliseerumise.»
Ginteri sõnul on Euroopa Liidu edu üks saladusi olnud just samm-sammult integreerumine, ilma järskude muudatusteta, ning tänu sellele on vastuseis sellele olnud nõrk. Kui nüüd hakatakse radikaalseid samme kiiresti suruma, ühiskond aktiviseerub ning muudatustele ollakse vastu.
«Ei ole ka sellist veenvat positsiooni. millest inimene aru saaks. Puudub suur narratiiv - olgu teemaks finantsstabiilsus, pagulaste teema või samasooliste õigused, Euroopa vajab vastuseid, miks ja kuhu me läheme, milline on suur pilt - sellest tuleks rääkida. Praegu tuleb justkui paaniline reaktsioon – on häda, paadid on rahvast täis, midagi tuleb kiiresti teha. Aga milline on see muutus, kas poliitika muutus, lihtsat andmine, kas sellega kaasneb mingi majanduslik kasu – seda ei kommunikeerita.»
Vaata Postimehe päevaintervjuust, kuidas kommenteerib Carri Ginter brittide lahkulöömisplaane ning Kreeka võimalikku eraldumist euroalast.