Juhtkiri: visalt sündinud otsused
15. juuni 2015, 20:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeva õhtupoolikul riigikogus heaks kiidetud maksumuudatuste pakett ei saaks ilmselt ühelgi võistlusel stiili- või ilupunkte, ent pragmaatiliselt tagab see valitsuses kokkulepitud poliitika elluviimise ning võimuliit saab omavahel tehtud kompromissid seadusena jõustatud.
Alkoholi- ja tubakaaktsiisi kiirem tõusule on vastu seisnud tootjad, majutusteenuse käibemaksu – kuigi mitte täie rauaga – tõstmisele eelkõige hotellipidajad. Kütuseaktsiisi tõstmine on pälvinud kriitikat ühiskonnas üpris laialt, sest neid, keda see mõjutab otse, on palju ning kõiki ülejäänuid mõjutab see kaudselt. Muude kütteainete suurem maksustamine ei rõõmusta ka eriti kedagi.
Nüüd on reaalne aktsiisitõus ukse ees, ning vastukaaluks võiks ju veidike heameelt tunda maksuvaba tulu suurendamise üle. Sotsiaalmaksu langetamine ühe protsendipunkti võrra on pigem pannud inimesi õlgu kehitama – vähe on neid, kes usuks, et tööandjad suunavad selle väikese kululeevenduse otsemaid palkadesse.
Praeguse valitsuse seni olulisim seaduste pakett sai aga heaks kiidetud ning peaminister Taavi Rõivasele eraldi esitatud umbusaldusavaldus lükati riigikogus veenvalt tagasi – seejuures läksid eraldusjooned täpselt võimuliidu ja opositsiooni veelahet pidi.
Veidike ilmselt eristumise huvides teistsugust retoorikat esitanud, kõrget toetusreitingut nautiv Vabaerakond andis samuti selge signaali, et parlamendiprotseduuridega trikitamist valitsuse poolt nad välja ei kannata. Vaid 33 allkirja valitsusjuhi umbusaldamise algatusel võimaldas varem oletada, et opositsioon päris üksmeelselt ei esine.
Niisiis on meil olemas selge valitsuskoostöö – kõikvõimalik umbusaldamine ja obstruktsiooniga ähvardamine riigikogus mõjubki harilikult koalitsiooni liitvalt – ning ka eripalgeline, aga ühise vastase ees ühte hingav opositsioon. Sellest seisust läheme vastu käesoleva parlamendiperioodi ülejäänud ajale, mida on järel veidi alla nelja aasta.
Kas aga selle perioodi tavaks jääbki, et need, kes võimul, rullivad teistest üle, keerates protseduurireeglid viimase vindini oma kasuks, ning vastasrind omakorda võtab viimase välja nende käsutuses olevatest võtetest? Omajagu õigust teise poole peale pahane olla on kummalgi.
Eelnõude vastuvõtmise sidumine valitsuse usaldusküsimusega on Eesti poliitilises praktikas olnud seni suhteliselt harv nähtus, ning kuigi maksupaketi sisu tegelikult seda isegi toetaks, oli seekord selgelt tegu vastasrinna vaigistamise meetmega. Teistpidi ei ole Keskerakonna poolt aastaid harrastatud ööistungid Eestile kuigivõrd nähtavat kasu toonud ning valitsusjuhi siia-sinna tõukamine laadis «umbusaldame – ei, lükkame edasi» pole just parim stiil.