Eestis jagub nii kompetentsust kui ka kogemust uussisserändajatest õpilastega hakkama saamiseks, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets Õpetajate Lehes.
Mart Laidmets: Eestil jagub kompetentsust sisserändajate lastega hakkama saamiseks
12. juuni 2015, 15:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uussisserändajatest õpilaste lõimimisega on Eesti riik tegelnud juba enam kui kümme aastat. Riik toetab 2004. aastast igal aastal koole ja omavalitsusi, kus õpivad lapsed, kes on Eesti haridussüsteemis viibinud vähem kui kolm aastat. Toetus on ette nähtud keeleõppeks ning Eesti kooli ja ühiskonda sulandumiseks. Paljud koolide ja omavalitsuste toetusmehhanismid on sissetöötatud ning eelkõige on küsimus lisanduvate laste arvus ning paiknemises.
Näiteks 2015. aastal toetatakse 94 uusimmigrandi lapse õpet pea 38 000 euroga. Lisaks rahatoele on haridus- ja teadusministeerium valmis pakkuma tuge nii nõustades kui ka kohapealseid koolitusi korraldades.
Kõik Eesti koolid peavad olema valmis õpetama kõiki lapsi, kellele konkreetne kool on kodukohajärgne. Loomulikult on koolide ja koolipidajate võimekus uusimmigrantide lastega tegelda erinev. Leidub tugevamaid koole, kellel on selles vallas juba aastatepikkune kogemus ning kellelt saab õppida. Nagu on ka nõrgemaid koole, keda tuleb järele aidata.
Mitmed materjalid ja juhendid juba olemas
Koolide jaoks on uusimmigrandist laste õppe korraldamiseks välja töötatud ja juba kasutusele võetud mitmeid toetavaid materjale ja juhendeid. Eelmise aasta sügisest viib riik Norra finantsmehhanismi toel ning koostöös OÜ Omanäolise Kooli Arenduskeskuse, SA Innove ja MISAga ellu projekti, mille eesmärk on parandada uusimmigrantide laste õppenõustamise kvaliteeti. Koolidele korraldatakse kogemusseminare, nõustatakse koolitajaid ning jagatakse infot.
Kogemusseminarid on toonud esile häid eeskujusid, mida saavad järgida teised koolid: peamine on läheneda Eesti haridussüsteemi sisenevale õpilasele individuaalselt ja paindlikult, mida saab teha individuaalse õppekava toel.
Lastele eesti keele õpetamisel on juba praegu kasutusel metoodika, kus õpetatakse eesti keele baasil. Eriti edukas on see metoodika põhikoolilaste puhul, kes võtavad uue keele kiiresti külge. Kindlasti vajavad klassiõpetajad spetsiifilist täienduskoolitust. Õpetajate täienduskoolituses on juba aastaid kursusi, mis annavad uussisserändajate laste heaks õpetamiseks vajalikke oskusi.
Paljud koolid on valmis
Kultuuride dialoogi arendamiseks on lõimitud aine- ja keeleõppekoolitused ning noortevaldkonna kultuuriteadlikkuse tõstmise koolitused, mis on avatud ka õpetajatele.
Meil on kompetentsus, kogemus ja suutlikkus kiiresti reageerida ning korraldada õpetajatele vajalik täiendusõpe. Kaasava hariduse põhimõtetega on hakatud harjuma ning paljud koolid on korraldanud meeskonnakoolitusi. Eesti koolid on valmis võtma vastu erineva tausta, keele ja potentsiaaliga õpilasi.
Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et toetusmehhanismid on olemas, kuid võivad vajada lisaressursse. Korraga paljude senisest erineva taustaga kaaskodanike lisandumine on uus olukord, kuid hädasolijaid peab aitama ning oleme valmis reageerima ja kohanema – sealhulgas nõustama koole ning koolitama täiendavalt õpetajaid.