Reedel võib Õpetajate Lehest lugeda:
Reedel Õpetajate Lehes: keeleõpe, kohustuslik uurimistöö ja «Noored kooli»
11. juuni 2015, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pagulased ja haridussüsteem
Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets kinnitab, et Eesti haridussüsteem on pagulaste laste õpetamiseks põhimõtteliselt valmis. Oskused ja kogemused on selleks olemas, sest pagulaste lapsi õpib juba praegu meie koolides saja ringis. Loomulikult eeldab lisanduvate pagulaslaste õpetamine lisaressursse.
Õpetajaharidus ülikoolides muutub paindlikumaks
Sirje Pärismaa kirjutab, et nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis ootavad õpetajaks pürgijaid uued erialad, mis annavad senisest laiema ettevalmistuse. Nii saab Tartus õppida korraga mitme keele ja Tallinnas mitme loodusaine õpetajaks.
Eluline matemaatikaõpetus
TÜ haridusteaduste instituudi lektor Anu Palu arutab õpilaste matemaatikapädevuse tõstmise võimalusi. Eelkõige tuleb ülesanded elulisemaks ja praktilisemaks muuta, sest siis on juba raskem pakkuda avaldise 64 – 26 + 14 vastuseks 24.
Kuhu küll kõik juhid jäid?
Kaarel Tarand analüüsib viimase aja valimisi erakondades ja mujal. Ta märgib, et valimiste ebaõnnestumise üks põhjusi on hääletamise salajasus, mis soosib silmakirjalikkust, valetamist ja mängurlust, mitte sirgjoonelisust ja põhimõttekindlust. «Mis mõte on mõttekaaslastel, kes sind avalikult toetada ei taha ega julge?» küsib Tarand.
Briti ekspert soovitab hakata inglise keelt õpetama juba lasteaias
Tõnu Tender annab ülevaate Briti Nõukogu inglise keele nõuniku John Knaggi soovitustest inglise keele õpetamise korralduse kohta Eestis. Muuhulgas soovitab Knagg lähtuda arusaamast, et inglise keel ei ole võõrkeel, vaid matemaatika, digitaalse kirjaoskuse ning kriitilise mõtlemisega võrdväärne oskus, mida tuleb hakata omandama juba varases lapsepõlves.
CertiLingua programm: 2 x B2 + LAK + …
HTM-i keeleosakonna nõunik Tõnu Tender tutvustab rahvusvahelist CertiLingua programmi, mis toetab ja propageerib kahe võõrkeele heal tasemel omandamist gümnaasiumiastmes.
«Noored kooli» tegutseb
«Noored kooli» seitsmenda lennu viis osalejat korraldasid programmi „Huvitav kool” eeskujul koolides neli mõttekoda, et edendada kogukondades koostööd parema hariduse nimel. Lisaks tõstavad nad lehekülgedel 8–9 esile õpetajaid, kes lähtuvad uuest õpikäsitusest.
Kohustuslik uurimistöö – tüütu kohustus või võimalus?
AHHAA teaduskeskuse haridustöö koordinaator Matti Orav toonitab, et Eesti hariduse ja riigi väljakutse on, kuidas eri taseme õppeasutused, ettevõtted ja tugiorganisatsioonid suudavad leida koostöökohti. Oluline on näha tervikut, selles kokku leppida ja toetada iga osalise rolli.
Teadus + meedia + meie = «TeaMe»
Kuu aega tagasi krooniti teadussaate «Rakett 69» võitjaks Tartu ülikooli füüsikatudeng Karl Reinkubjas. Loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriva programmi nimi on tuletatud asjaosalistele viitavatest sõnadest: teadus, meedia ja meie. Eriline tähelepanu oli pööratud 14–26-aastastele noortele, et suurendada huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu.
Meie koolitustele tullakse isegi Omaanist, Singapurist ja Türgist
Tallinna polütehnikumi IT- ja telekommunikatsiooni erialaosakonna juhataja kirjutab, kuidas sai Tallinna polütehnikumist elektroonikatööstuse IPC standardite koolituskeskkond, mis ei jää alla Euroopa ja USA parimatele IPC koolituskeskustele.
Kahesuunaline keelekümblus jõuab lasteaeda
Esimesed kahesuunalise keelekümbluse lasteaiarühmad plaanitakse Eestis – Tartus, Pärnus ja Tapal – avada järgmisel õppeaastal. Kahesuunalise keelekümbluse programm pakub eesti ja vene kodukeelega lastele kakskeelset õppekeskkonda, arenemist mõlemas keeles ja kultuuriruumis, kirjutab Meeli Parijõgi.
Vanakreeka keel viib juurtele lähemale
Victoria Parmas kirjutab vanakreeka keele õpetamisest Tartu Jaan Poska gümnaasiumis. Keelehuvilisi tuli kokku tervelt 17. Tartu ülikooli õppejõud Neeme Näripä räägib, miks tasub nii vana keelt õppida, mis selles rasket on ning mis noori innustas.
Õpilasmalevad alustavad töösuve
Kunagise suure üle-eestilise õpilasmaleva asemel tegutseb praegu üle 40 malevakorraldaja, neist kolm suuremat Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Nõukogude aja lõpus õpilasmaleva tegevus hääbus, aastatuhande vahetusel hakati malevaid taas looma ja praegu on malevlasi üle Eesti kokku umbes neli ja pool tuhat. Malevajuhtide sõnul 13–14-aastaste vanusegrupis osalejate puudust pole, kuid alates 15. eluaastast on noorte huvi õpilasmaleva vastu väike ja neile on rühmades veel vabu kohti. Algavast malevasuvest kirjutab Tiina Vapper.
Treeneritöö aitas mul kirjanikuks saada
Õpetaja peab olema ise lapse moodi vaimustuses sellest, mida ta õpetab ‒ on see lugemine, matemaatika, jalgpall või miski muu, kirjutab Mika Keränen, kes alustas Soomes jalgpallitreeneri tööd juba 12-aastaselt ning leiab, et treeneri ja kirjaniku ametil on palju kokkupuutepunkte.
Sada aastat mõisakoole
Viimase saja aasta jooksul on kool olnud vähemalt 298 mõisas, kirjutab EMP mõisakoolide programmi koordinaator Riin Alatalu. 1919. aasta radikaalse maareformi tulemusel parandati 222 kooli olukorda. 19. juunil avatakse arhitektuurimuuseumis kaks näitust, üks on pühendatud mõisakoolide restaureerimisele ja teine haridusele. Välja joonistub mõisakoolide roll mõisaelu järjepidevuse kandjana. 19. novembril on tulemas programmi konverents «Väikese maakooli võimalus».