Äsjane Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raport ütleb, et fossiilkütuste tootmist kogu maailmas toetatakse tempoga 10 000 dollarit MINUTIS! Aastas toetavad maailma riikide valitsused fossiilkütuste tootjaid summaga, mida on raske isegi ette kujutada - 5,4 triljoni dollariga. Seda on palju rohkem, kui kogu maailma valitsused suvatsevad eraldada tervishoiu vajadusteks, kirjutab Erakond Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane.
Harukordse erakonnaülese koosmeelega on Reformierakonna, Keskerakonna, IRLi ja Sotsiaaldemokraatide esindajad asunud riigikogus soodustama põlevkivi kaevemahtude suurendamist. See on paari ettevõtja ja firma huvides tehtav subsideerimine ehk raha kinkimine, sest riik ei küsi meie ühise vara laristajatelt kaugeltki õiglast hinda. Kuritegu meie maa ökosüsteemi vastu püütakse ära teha eriti kiiresti, mis annab tunnistust pehmelt öeldes varjatud huvidest.
Eelnõu 43 SE maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmiseks on kavas suunata täiskogu päevakorda 9. juuniks, määrates muudatusettepanekute tegemise tähtajaks 10. juuni (!). Eelnõu esitajad ei ole vaevunud hindama selle vastuvõtmisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sealhulgas mõju kasvuhoonegaaside emissioonile. Nii kummaline kui see ka pole, ei ole tegelikult analüüsitud ka eelnõu sotsiaalseid mõjusid, jutustades muinasjutte lisanduvatest töökohtadest.
Tegemist on häbiväärse katsega muuta seadust vaid mõne ettevõtte ja selle omanike lühiajalistes huvides, ignoreerides avalikke huvisid ja ühiskonna pikaajalisi arenguperspektiive. Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et eelnõu 43 SE tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata ja kutsub üles riigikogus esindatud erakondi lõpetada erahuvide eelistamine avalikele vajadustele.
Maailma avaliku arvamuse surve, majanduslikud kaalutlused ja kliimamuutused on viinud uue liikumise tekkele. Pensionifondid, ülikoolid, ettevõtted, kirikud, investeerimisfondid ja eraisikud likvideerivad oma osalusi fossiilkütustega seotud ettevõtetes. Seda investeeringute väljaviimist nimetatakse «divestment» poliitikaks.
Norra parlament otsustas juuni esimestel päevadel müüa 8 miljardi dollari väärtuses riiklikule pensionifondile (GPFG) kuuluvad ja fossiilkütustega seotud aktsiaid jm väärtpabereid. Pensionifondi väljumine investeerijate seast puudutab valusalt 122 ettevõtet üle ilma. See on praeguseks suurim «divestment», kuid järgmised on ees.
Fossiilkütustega seotud investeeringuid likvideerivad ka The Guardiani meediagrupp (1 miljard), Prantsusmaa investeerimisgrupp Axa jpt. Miks tahab Eesti parlament põlevkivitööstust sellises olukorras hoopis soosida, pole vist vaja mõistatada.
Heade töökohtade loomiseks tuleb toetada hoopis päikese-, tuule- ja biogaasienergeetikat ning salvestusvõimsuste rajamist. Taastuvenergia tootmine kasvab kogu maailmas ja loob töökohti!