/nginx/o/2015/06/03/4138687t1h4c41.jpg)
Euroopa Komisjon teatas, et kohustuslikus korras on vaja ümber asustada 40 000 Süüria ja Eritrea pagulast. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks Kreekasse ja Itaaliasse saabuvad, rahvusvahelist kaitset vajavad mehed, naised ning lapsed ELi liikmesriikide vahel ära jagada. Riikidele pakutakse 6000 eurot iga isiku pealt, kes asustatakse ümber, kirjutab Coventry Ülikooli teadur Katherine Jones veebiväljaandes The Conversation.
Tegemist on Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri julge plaaniga. Selle ajendasid Vahemerel hukkunud põgenikud ja Kreeka ning Itaalia abipalved ELile. Plaan jätab ukse lahti ka tulevikus toimuvateks ümberasustamisteks, mis tähendab, et teised riigid võivad järsku saada hulga sisserändajaid.
23. aprillil ütles Juncker: «Me ei saa jätta probleemi ainult otseselt põgenikega kokkupuutuvate riikide hooleks. Me vajame ühist solidaarsust.»
Jutt solidaarsusest ja humaansusest on kena, kuid pole reaalsusega kooskõlas.
Kuigi plaani on nimetatud «kiireks reageerimiseks», siis tegelikult toimuks ümberasustamine kahe aasta jooksul. See tähendab umbes 1500 inimest kuus.
Kui need numbrid konteksti asetada, siis 2014. aastal saabus ELi varasema aastaga võrreldes neli korda rohkem põgenikke ehk 200 000 inimest. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel on tänavu ELi saabunud juba 78 000 põgenikku, nendest enamus jõudsid Kreekasse ja Itaaliasse. Nende hulk, kes asuvad Euroopa suunas teele on aga kindlasti suurem, kuid osa nendest surevad poolel teel.
Veel halvem on see, et kvooti kvalifitseerivad pärast 15. aprilli Kreekasse ja Itaaliasse saabunud põgenikud. Enne seda kuupäeva saabunud pagulased jäävad ülerahvastatud kinnipidamiskeskustesse.
Palju tähelepanu pole saanud piirang, mille kohaselt ei pea ELi liikmesriigid pagulasi igaveseks vastu võtma, vaid peavad menetlema nende asüülitaotlusi. See tähendab, et ümberasustamisele lähevad ainult need, kes suudavad kiirelt tõestada, et on 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni alusel pagulased.
Ümberasustamise plaan keskendub ELi liikmesriikide murele «jagada koormust» ja uute migrantide saabumise piiramisele, mitte inimestele nagu väidab humanitaarne retoorika. Ei saa unustada, et ELi uus migratsioonipoliitika hõlmab ka piirivalve tõhustamist. Selle eesmärgiks on takistada migrantidel ELi siseneda.
Euroopa Liidu tegelik poliitika kohtleb migratsiooni ja asüüli julgeolekuprobleemina ning ohtu satuvad hoopis asüüliotsijate õigused.
Täispikka artiklit loe siit.