Möödunud laupäeval toimus Narvas (eel)arvamusfestival. Nimes peitus kaks tähendust: Narva festival oli juba traditsioonilise Paide festivali eelüritus ja selle eesmärk oli lükata ümber eelarvamusi. Neist peamine on, et venekeelne publik ei tunne arvamusfestivali vastu erilist huvi.
Tõsi küll, vaatamata sellele, et ka Paide festivalil oli piisavalt palju kirglikke venekeelseid arutelusid, jäi see vene kogukonnas siiski suhteliselt vähetuntuks, välja arvatud ühiskondlikult aktiivsed inimesed, kelle igapäevane tegevus on seotud poliitikaga, ülikoolidega, ajakirjandusega või avalike suhetega. Nii et idee tuua festival Narva oli õhus.
Valdavalt venekeelne üritus piirdus seekord kuue arutelu ja nelja põhiteemaga. Väljakutsed, mis seisavad Eesti ja Venemaa ees tulevikus (seal domineerisid Venemaa kultuuritegelased Artemi Troitski ja räppar Vasja Oblomov); kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inforuumi inimene ise (tähelepanu keskpunktis uus venekeelne telekanal ETV+); venekeelne haridus ja kodanikualgatus. Ja tuleb tunnistada, et ei arutelude sisus ja osalejate valikus ega publiku suhtumises ei olnud seal mingeid eelarvamusi.
Kahju aga, et rahvast oli vähevõitu. Lava ümber istus korraga 50–70 inimest, veel mitu pensionäri, vanemat lastega ja turisti kuulasid arutelu lava ümbritsevatel alleedel. Võimalik, et põhjuseks olid samal ajal Ida-Virumaal toimunud Jõhvi perelaat ja spordivõistlused. Võimalik, et ilus ilm ahvatles osa narvalasi linnast välja sõitma. Võimalik, et reklaami oleks pidanud olema rohkem, et Narvasse tuleksid ka pealinna, Tartu, Pärnu ja Peipsi-äärsed elanikud. Loodetavasti saab seda kõike parandada järgmistel aastatel, kui Narva eelfestivalist saab samasugune tore traditsioon nagu tema suurest Paide vennast.
Muud soovitused korraldajatele on aga täiesti ühesugused nii Paide kui ka Narva festivali puhul. Seni on arvamusfestivali teemade valik piirdunud enam-vähem poliitika, hariduse ja julgeolekuga, mis paratamatult tõrjub eemale neid inimesi, kes ei tunne mitte mingit huvi poliitika vastu.
Kuid kirglikud arutelud toimuvad ka valdkondades, mis jäävad tavainimese arusaamise järgi poliitikast väga kaugele. Näiteks on meil hästi palju aktiivseid vanemaid, kellel on oma nii eesti- kui ka venekeelsed võrgustikud, toredad algatused ja teravad probleemid. Meil on loomakaitsjad jne. Kui anda ka neile koht festivalilaval, võimalus oma arvamusi jagada ja kaasamõtlejaid leida, siis saaks arvamusfestivalist tõesti kogu rahva üritus.