Triinu Järviste: Soome tegevus võib mõjutada probleemset Eesti ravimiturgu

, VARUL vandeadvokaat
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli apteek.
Ülikooli apteek. Foto: Tairo Lutter

Ettevõtjad teadvustavad järjest enam, et konkurentsiõiguse reeglid omavad tähendust kõigis majandusvaldkondades ning nende mittetäitmine võib olla raskete tagajärgedega. Samas on oluline, et reeglid kehtivad kõigile turuosalistele ja lisaks reeglite täitmisele enda poolt, on ettevõtjal võimalus reageerida ja saada kaitset, kui reegleid rikub konkurent, kirjutab advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Triinu Järviste.

Üheks viimasel ajal üha enam teadvustatavaks probleemiks on saanud ebaseadusliku riigiabi juhtumid. Tegemist on olukorraga, kus riik annab konkurentsireeglitega vastuollu minnes valikulisi majanduslikke eeliseid konkreetsele ettevõtjale. Ettevõtjad ei pruugi teada, et ka taolises olukorras, kus konkurentsimoonutuse põhjustajaks on riik, kes keeldub ebavõrdset olukorda kaotama, esinevad ettevõtjal samuti tõhusad õiguskaitsevõimalused.

Üheks selliseks turuosaliseks, kes on hiljuti riigi suhtes konkurentsiõigusest tulenevat õiguskaitsevahendit kasutanud, on Eesti Apteekide Ühendus, kes pöördus 28. mail Euroopa Komisjoni poole kaebusega, milles leitakse, et Soome Vabariik on andnud ning annab jätkuvalt Helsingi Ülikooliga seotud Yliopiston Apteekki OY-le (edaspidi: Yliopiston Apteekki) ebaseaduslikku riigiabi. Kaebuse kohaselt võimaldab Soome Vabariik Yliopiston Apteekkil tegutseda nii Soome kui ka Eesti turul oluliselt paremas majanduslikus positsioonis, kui kõigil teistel ettevõtjatel.

Nimelt tuleneb kaebuse kohaselt ebaseaduslik riigiabi esiteks sellest, et Soome on kehtestanud regulatsiooni, mille kohaselt võib Soome Ravimiamet väljastada proviisorile 3 haruapteegi litsentsi, kuid Yliopiston Apteekkile võib Soome Ravimiamet väljastada koguni 16 haruapteegi litsentsi. Teiseks leitakse kaebuses, et ebaseaduslik riigiabi tuleneb Yliopiston Apteekkile Soomes antavatest maksusoodustustest. Eesti Apteekide Ühenduse kaebuse kohaselt võib Yliopiston Apteekkile antav riigiabi ulatuda keskmiselt umbes 40 miljoni euroni aastas.

Võimalus saada ligi 5 korda rohkem haruapteegi litsentse on kehtestatud seaduses seetõttu, et Yliopiston Apteekkil on kohustus tagada tudengitele praktikakohti ja viia läbi ravimialast teadustööd. Euroopa Kohus on aga 2012.a oma lahendis C‑84/11 Soome ravimiturgu analüüsides kinnitanud, et Soome ravimiseaduse eesmärgist ei tulene see, et Yliopiston Apteekkil võib olla 16 haruapteeki, sest kõiki selles seaduses määratletud eriülesandeid on võimalik sama hästi täita ka 3 haruapteegi abil. Eesti Apteekide Ühenduse kaebuses leitakse seega, et vastav ebavõrdne kohtlemine kujutab endast ebaseaduslikku riigiabi, mille andmine on Euroopa Liidu konkurentsireeglite kohaselt keelatud.

Kui esilagu võib kirjeldatud olukord tunduda Soome riigi siseriikliku probleemina, siis tegelikkuses võib vastav Soome riigi tegevus omada olulist mõju ka niigi probleemsele Eesti ravimiturule. Yliopiston Apteekki Eesti osaühingu 2004. aasta aruannetest nähtub näiteks see, et Ülikooli Apteegi Soome emaettevõte on Eesti Ülikooli Apteegile andnud veidi rohkem kui üheksa miljonit krooni tähtajatut laenu 0 intressiprotsendiga.

Järgimise aasta majandusaasta aruande kohaselt on emaettevõttelt ja teistelt konsolideerimisgrupi ettevõtjatelt saadud laen kasvanud juba veidi rohkem kui 25 miljoni kroonini. Võrdluseks selle kohta, kuivõrd palju võib Ülikooli Apteegi eelisseisund Soomes mõjutada konkurentsiolukorda Eestis, tasub ka mainida, et Ülikooli Apteegi käive 2012. aastal oli umbes 270 miljonit eurot, samas kus kogu Eesti ravimituru käive samal aastal kokku oli ainult umbes 261 miljonit eurot. Kuna Yliopiston Apteekki tütarettevõte tegutseb ka ravimite hulgimüügiturul Eestis, siis võib eelnev mõjutada ka Eesti ravimite hulgimüügiturgu.

Riigiabi tavapäraste juhtumite alla kuuluvad eelkõige ettevõtjatele antavad otsetoetused, laenud, kapitali sissemaksed ja garantiid. Samuti võivad endast riigiabi kujutada tehingud mitteturutingimustel ja riigiasutuste poolt tulust loobumine, näiteks erinevad maksuvabastused või –soodustused. Tuleb arvestada, et nii nagu Eesti Apteekide Ühingu kaebuse puhul, on ka teiste riigiabi juhtumite puhul ettevõtja sunnitud oma õiguste võimaliku rikkumise ja kaitsevahendite üle otsustama piiratud info olukorras.

Samas on Euroopa Komisjonil pädevus nõuda nii riigiabi saajalt kui ka liikmesriigilt täiendavaid selgitusi ning infot, mille alusel saab Euroopa Komisjon asuda lõplikule seisukohale selle kohta, kas tegemist on ebaseadusliku riigiabiga. Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aeg sõltub asja keerukusest, kuid reeglina peaks Euroopa Komisjon otsuse tegema umbes 1-2 aasta jooksul. Juhul, kui Euroopa Komisjon tuvastab ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi olemasolu, nõuab Komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt koos intressidega tagasi saada. Riigiabi tagasimaksmine koos intressidega võib seega selle saajale tähendada väga raskeid majanduslikke tagajärgi. Juhul, kui ettevõtja ei suuda abi tagasi maksta, siis pole välistatud ka pankrotimenetlus.

Seega olukorras, kus vaatamata piiratud informatsioonile on siiski põhjendatud alus arvata, et riik annab konkreetsele konkurendile põhjendamatult valikulise majandusliku eelise, mis kahjustab konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust, ning keeldub olukorda parandamast, on ettevõtjal võimalik abi otsida Euroopa Liidu Komisjonilt. Euroopa Komisjonil on pädevus ning võimekus tuvastada ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi olemasolu, kohustada liikmesriiki viima oma tegevus ühisturu konkurentsireeglitega kooskõlla ning nõudma ebaseaduslik riigiabi selle saajalt tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles