Eesti Vabaerakonna esindaja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis Märt Meesak kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et parteid, mis kulutasid valimiskampaaniaga end võlgadesse, peaksid lõpetama riigi raha raiskamise.
Märt Meesak: lõpetame erakondade riigi rahaga nuumamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakondade rahastamisega on avalikkuses olnud palju erinevaid arutelusid. Eesti Vabaerakond on 2014. aasta suvel kogunud üle 4000 allkirja riigi poolse rahastamise vähendamiseks poole võrra. Eelmise riigikogu koosseisu ajal üle antud pöördumine aga mingit reaktsiooni ei leidnud. Sellel ajal nelja erakonna kartell isegi komisjonis antud eelnõu teemal hääletamisel seisukohti ei kujundanud. Nimelt sai see komisjonilt null poolt ja vastu häält. See näitas, et sellega ei taheta tegeleda.
Märtsi alguses kutsus valimised võitnud Reformierakond koalitsioonikõnelustele ka Vabaerakonna. Ühe kindla punktina, millest viimane loobuda ei kavatsenud oli just seesama erakondade rahastamise vähendamine poole võrra riigieelarvest. Summaliselt on tegemist üle viie miljoni euro suuruse toetusega erakondadele riigi eelarvest igal aastal. Poole võrra vähendamine tähendanuks riigile kahe ja poole miljoni jagu säästu, seda olukorras kus katteallikatele otsitakse meeleheitlikult igat senti.
Vabaerakonnale taheti koht kätte näidata
Reformierakond aga seda katteallikana kasutada ei tahtnud. Pigem üritati see teema Vabaerakonnale vastu põrgata ja oldi ühtäkki nõus kogu erakondade riigi poolne rahastus kaotama. Muidugi oli selle käigu taga ainult soov Vabaerakonnale koht kätte näidata, mitte siiras mure riigi rahakotist täisnuumatud ja sõltuvuses olevate kartellierakondade probleemile lahendus leida.
Lõpuks pudenes muudel ettekäänetel Vabaerakond koalitsioonikõnelustelt ning uue võimuliidu lõid vana kolmikliit ehk viimaste valimiste kaotajad. Kõik tänased koalitsioonierakonnad said valijatelt väiksema mandaadi kui eelmistel valimistel, mis tähendab, et neid ei usaldatud enam sellisel määral kui neli aastat tagasi. See aga ei olnud riigierakondadele taaskord võimul püsimisel mingiks takistuseks.
Miks aga ikkagi kartellierakonnad niivõrd põlglikult antud rahastamise vähendamisse suhtuvad? Kui meenutada koalitsioonikõneluste aegu, siis Reformierakond üritas antud teemat spinnina Vabaerakonnale tagasi mängida, sotsid vaikselt podistades nagu ei olnud vastu ega poolt ning IRL oli täitsa vakka. Just selle valguses tasukski aga analüüsida, et mis oli sellise käitumise põhjuseks.
Põhjused on aga lihtsad ning neid ei tulegi kuskilt kaugelt ja saladuste kambrist otsida. Kartellierakonnad olid end valimiskampaanias lõhki kulutanud. Need ei olnud mitte esimesed valimised, kus kulutati rohkem, kui rahakotis raha parasjagu oli. Kulutamise põhjused olid aga ka lihtsad. Kuna riigieelarveline raha oli teada siis oli võimalik ilma mingit pidurit kasutamata teha suuri kulusid. Neid kaetaks nagunii järgmised neli aastat riigi eelarvest. Ehk siis tulen võimule maksumaksja rahaga ning kulutan seda ilma mingit aruandlust esitamata.
Kõik neli kartellierakonda kulutasid rohkem kui neil raha oli
Kui vaadata erakondade kulutusi valimiste eel ning nende avalikke aruandeid, siis selgub lihtne, kuid kurb tõde. Kõik neli kartellierakonda kulutasid rohkem kui neil raha oli ehk siis juba tahtlikult ette ja võlgu. Märtsi seisuga oli IRL kõige nukramas seisus, kampaaniast võlgu pea miljon eurot. Palju parem ei olnud seis ka teistel. Keskerakonnal üle poole miljoni, Reformerakonnal pea pool miljonit ning sotsidel paarisaja tuhande jagu miinust. Siit saabki välja lugeda kartellierakondade riigieelarvest vähendamise vastasuse või vaikimise. Nad hammustaksid enda kätt ehk paneks ennast oma varem tehtud rumaluste tõttu halba olukorda.
Selline käitumine on aga mingis mõttes kummaline, et avalikkuses see suurt tähelepanu ei leia ning seda avalikult hukka ei mõisteta. Kas eraettevõttes saaks juhtkond veel ametis olla , kui selline käitumine aset leiaks? Tõenäoliselt lastaks nad lahti. Lisaks oleks väga pahased ka selle ettevõtte võlausaldajad ehk siis need kellelt teenust ja toodet osteti kuid tegelikult ei olnudki kavas arved õigeaegselt ära maksta ning tegelikult seda raha mida kulutati ettevõttel polnudki.
Erakondade toetusel ei ole aruandluse kohustust ega mingeid piiranguid
Nimelt on erakondade toetus riigieelarvest võrreldes muude riigiasutuste eelarvest saadavate rahadega eriline. Sellel ei ole aruandluse kohustust ega mingeid piiranguid. Kui erakond tahab, võib osta majoneesi või kui tuju tuleb, maksta oma büroo kõigile töötajatele preemiat. Selleks ei ole vaja ei eelarve aasta alguses ega selle lõppemisel mingeid raame, piiranguid ega nõudeid täita.
Muret aga tekitab lisaks kartellierakondade riigieelarvest sõltuvusele teadmine, et selliselt majandavad erakonnad valitsevad meie kõigi ühist riiki. Kui nad ei ole suutnud enda erakonna majandamisega hakkama saada, siis miks me peaks usaldama neid meie kõigi ühise riigi rahakoti kallale.
Vabaerakond on praeguses riigikogu kooseisus rahastamise vähendamisega kindlakäeliselt edasi töötanud ning raugemise märke sellel teemal tulemas ei ole. Lisaks tuleks vaadata üle ka riigieelarveliste vahendite kasutamise raamid ning aruande kohustused erakondadele, et ka need oleks võrdsed teiste eelarvelist raha saavate organisatsioonide ja asutustega.
Töötasude fondi peaks erakond ise kokku koguma annetuste ja liikmemaksude kaudu
Üheks piiranguks võiks olla keelamine riigieelarveliste vahendite kulutamine erakonna palgalise personali töötasudeks. Töötasude fondi peaks erakond ise kokku koguma annetuste ja liikmemaksude kaudu. Selline samm vähendaks riigi rahadega poliitbroilerite kasvatamist ja sunniks erakondi lisaks lihtsalt tulnud riigieelarvelisele toetusele ka ise tulusid teenima.
See nõue paneks erakondade palgalisi rohkem lihtliikmetega suhtlema ning liikmemaksude kogumisse tõsisemalt suhtuma, kuna sellest sõltub nende enda tasu. Samuti vähendaks see erakondades palgaliste ja vabatahtlike omavahelist suhtlust nõudlikumaks ja avatumaks. Ka jääks sellisel juhul ära viimane Reformierakonna esindaja Martin Kuke arvamus, et liikmemaksud tuleks üldse ära kaotada.
Kindel on riigieelarveliste toetuste jagamisel erakondadele, et niimoodi süsteem jätkuda ei tohi. See on meid täna siia küll läbi raskuste toonud, kuid enam edasi ei vii. Aitab sellest heaolu mullist kus kartellierakonnad veel enne eelmisi valimisi ilma ühegi süümepiinata ning aruandluseta mugavalt endale määratud raha kulutasid. Hoiatus mugavuskogulastele: Vabaerakond on kohal!