Madis-Ulf Regi: Minu päevik 2015

Madis-Ulf Regi
, arvamusliider
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Ka arvamusliider Madis-Ulf Regi jälgib põnevusega Eurovisiooni lauluvõistlust, kus leiab aset Eesti-Vene duell kõrgemal tasemel. Soomlastele kahjuks enam kaasa elada ei saa.

6. mai

Ootamatult selgus, et Eesti põhiseaduses oli olnud viga. Igatahes nüüd nad parandasid selle ära ja varsti saavad ka lapsed valida. Kusjuures mitte klassijuhatajat või koolitoidu menüüd vms – sellest ma veel saaksin aru –, vaid lausa riigivõimu ennast! See tähendab, et kohalikesse volikogudesse saavad edaspidi rohkem need erakonnad, kes lubavad matemaatika asemel rohkem võimlemistunde, ja need libedad poliitikud, kes lubavad võimule saades arvutimängudele käibemaksusoodustust.

9. mai

Vana harjumus lõi välja – vaatasin hommikul paraadi Moskva Punasel väljakul. 70 aastat Punaarmee võidust – liitlasteks Hiina, India, Mongoolia jt. Natuke üllatas, et Putin oma kõnes ei maininud kordagi Stalinit. Hitleri nimi seevastu kõlas lausa kolmel korral («hitlerlik avantüür», «hitlerlik Saksamaa» ja «Hitleri-vastane koalitsioon»). Mida me saame sellest 3:0-st järeldada? Aga mitte kõige vähematki! Tavaloogika jääb Kremli loogika mõistmisel jõuetuks.

14. mai

Sõber B. astus läbi, degusteerisime natuke ja arutasime muuseas ka nn «326 probleemi». B. seisukoht oli, et Eesti ei tohiks Aafrikast tulijaid vastu võtta kas või juba nende nahavärvi pärast.

Mulle tundus B. hoiak 21. sajandi eurooplase jaoks pisut jäik ja ma püüdsin seda leevendada: «Aga kui paadipõgenike mass on elu Itaalias põrguks teinud ja omakorda tuhanded itaallased pagema sundinud – kas me sinu arust itaallasi võiksime abistada? Kõikidele neile Sposatodele, Angottidele, Preatonidele ja nendega liitunud Chiesadele peavarju pakkuda?»

Mille peale B. ütles sõna-sõnalt järgmist: «Euroopa peaks andma meile kõigepealt natuke aega. Me ei ole veel venelasigi korralikult ära seedinud, kes Vene ajal Eestisse tulid. Nii et lasku meil enne uut kõhutäit ikka natuke leiba luusse lasta. See on eesti komme. Ja alles pärast seda, kui meil on ka tuju juba natuke parem, umbes aastal 2050, me otsustame, mis me nende 326ga teeme.»

B.-l on muidugi õigus, aga kas minul on õigus teda pärast niisugust avaldust veel oma sõbraks pidada? Kui ta räägib oma ksenofoobset juttu ka igal pool mujal, lisades, et mina olen tema sõber, siis on see lausa ohtlik! Tõstsin B. igaks juhuks viisakalt ukse taha.

15. mai

Helistasin B.-le ja palusin eilse pärast vabandust. Umbes, et ega me siis sellepärast vihased ei ole. Ettevaatamatult ütlesin ka, et me peaksime püüdma lõunapoolseid vennasvabariike kui mitte aidata, siis vähemalt mõista ja neile kaasa tunda.

«Kaasa tunda?!» plahvatas B. «Kellele?»

«Neile samadele itaallastele.»

«Neile pastasööjatele! Itaallastel on niigi hea elu! Veel parem kui meil Pärnumaal, kus ka on «palju vett ja päikest palju». Sest nende vesi on palju soojem ja neil on päikest palju rohkem! Kas sa, Madis-Ulf, üldse tead, et rohkem kui pooled Itaalia presidendid on elanud vanemaks kui 90 aastat!»

«Nüüd tean.»

«Aga kas ükski neist presidentidest eestlastele kaasa tundis, kui meil migratsioonipump täie hooga, ehk nagu nüüd öeldakse, 24/7, undas? Või kas ükski Giscard d’Estaing või Nixon või Ford või Carter ütles Brežnevile, et eestlastel on tohutu hulga migrantide majutamisega probleeme? Isegi Reaganil oli selle koha pealt suu vett täis! Kellele ma pean kaasa tundma?!»

Südames ma tundsin, et B.-l on õigus. Aga muidugi ma ei hakanud seda talle ütlema. «Hoia suu kinni, seisab nahk terve.» (A. Kitzberg)

16. mai

Sattusin hommikul Tornide väljakul Kesklinna laadale. Müüa oli palju, aga osta ei olnud midagi. Ühe tikutoosi siiski ostsin. Maksis terve euro, kuigi laada reklaamplakat lubas, et «see kõik on tasuta»! Aga mulle väga meeldis tikutoosile kirjutatud julge loosung: «Karjala takaisin.» Pärast kodus vaatasin prillidega lähemalt – see ei olnudki poliitiline seisukohavõtt, vaid hoopis Karjala õlle reklaam: «Karjala tagasi, kas või pudelhaaval.»

Tüdrukute kontserdil iidse linnamüüri varjus, Stenbocki majast kiviheite kaugusel, kõlasid vabade rahvaste vabad laulud: vene lootusrikas «Лето, лето, лето, навсегда останусь с тобой», eesti melanhoolne «Keegi pole siia ilma sündind surema» jpt.

Mõne päeva pärast kordub see kahe favoriidi – Eesti ja Vene – vastasseis juba kõrgemal tasemel – Viinis. Kui aega leian, vaatan kindlasti.

18. mai

Ei möödu tundigi, kui keegi kuskil jälle ei arva, et paljud meie erakonnad on omadega täiesti kriisis. Põhjendus: aga neil on ju esimehe valimised! Tegelikult on asi muidugi vastupidi: kriisis on pigem erakonnad, mida juba hallidest aegadest juhib kas «isa» või «isake».

19. mai

Pealkirjadest käis läbi, et mu noor sõber Taavi on saanud hindeks 2+. Kes hinde pani, sellest ei saanudki täpselt aru. Aga sõltumata sellest, kust hinne tuli ja kas see on õiglane, näen siin ohtu. Meenus Venemaa omaaegne Taavi-vanune peaministri kt Jegor Gaidar. Ka tema sai oma rahvalt (naselenieʼlt) umbes sama hinde, ja tagajärg on kohutav! See rahvas on tänaseni pettunud turumajanduses ja demokraatias, ning riigi küüniline juhtkond ei jäta seda enda huvides kasutamata.

Võib muidugi loota, et meie rahvas on targem, ja kui ta pettubki valitsuses, siis ei pettu ta kohe kõiges. Kuigi, kas meie rahvas on ikka tark? Eesti raamatumüügi edetabeleid ja teletoppe nähes tihti kahtlen selles.

Vaatasin E-visioonil esimesed seitse laulu ära, siis oli selge, et Eesti ja Soome saavad edasi, ja rohkem sellele aega ei raisanud.

20. mai

Soomlased ei saanudki finaali! Nende «Aina mun pitää» viis võib mitte meeldida, aga no sõnad! Kas kogu võistluse ülekaalukalt parimad sõnad ei kompenseerinud žüriide silmis meloodia mõningat monotoonsust? Ma ei usu, et lihtsad eurooplased, kes helistasid ja oma hääli andsid, olid nii julmad, et need pühendunud muusikud Viinis ainult ühe esinemiskorraga jätsid.

See, millest laulis Pertti Kurikan Nimipäivat, ei jäta külmaks kedagi, kes kas või kordki elus on pidanud tegema midagi, mida ta ei taha teha. Olen ise korduvalt viibinud sundolukordades (pidanud käima tööl, arstil, duši all), nii et tean, millest räägin. Ja kes arvab, et see on ainult vaimupuudega inimeste probleem, on ise vaimupuudega.

21. mai

Maailm tähistas Pipi Pikksuka, Rootsi laste vabaduslauliku 70. sünnipäeva. Sest just see, mille puudumisest laulsid soomlased Viinis – vabadus, – oli Pipi paleus ja lipukiri. Vabadus teha kõike, mis pähe tuleb. Ja sinna tuleb palju! Kuigi 70-selt ehk mitte enam nii väga palju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles