Reedel Õpetajate Lehes: pagulased, kultuurisuvi ja õpetajaamet

Foto: Õpetajate Leht

Reedel võib Õpetajate Lehest lugeda: 

Õpetaja vabalava – uus võimalus tõsta õpetaja staatust

14. mail leidis Tallinnas energia avastuskeskuses aset esimene õpetaja vabalava, kus Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Petri Asperk etendas arvutiõpetuse tundi ning Haabersti vene gümnaasiumi õpetaja Liina Norit kandis publikule ette keelekümblusklassi matemaatikatunni.

Kodanikupädevusest: milliseid kodanikke me riigi arenguks vajame?

«Poliitika ei ole kunagi huvitanud võrdselt kõiki õpilasi, kuid ehk väljendub kodanikupädevus hoopis muudes tegurites, mis motiveerivad suurema tõenäosusega praegusest suuremat hulka noori ühiskonnaelus kaasa rääkima,» kirjutab Tallinna ülikooli doktorant Elina Malleus.

Auto, tõusiku mõõt

Kui kasutada riigimeestele-naistele sõidukite määramisel rahvaküsitluse tarkust, siis keskmine broiler rahva otsusel jalameheks jääkski, kirjutab Kaarel Tarand.

Kolmsada pagulast – pedagoogiline aspekt

Võib-olla peaks meie poliitikutele puštu või mõne muu eksootilise keele kiiresti selgeks õpetama, et neil tekiks selgem arusaam tänapäevasest ülitõhusast keeleõppest ja selle võimalustest poliitikas, kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak.

LP-tee pikeneb Tartust Pärnuni

Tartu kolme kooli õpetajad, kes on kogu õppeaasta TULUKE-se projektis otsinud klassitoas tekkivatele probleemidele lahendust rühmaaruteludes kolleegidega, on leidnud endale kaasteelised. Norrast pärit tõenduspõhist koostöökultuuri arendava LP-mudeliga on liitumas seitse kooli Pärnust, Viljandist, Puhjast, Tartust ning kolm lasteaeda.

Rocca Al Mare kool julgustas küsima

Rocca Al Mare kool kutsus oma 15. sünnipäeva puhul hariduskonverentsile „Miks kool?”. Sõnavõtnud tõstatasid mitmeid mikse. Küsimuste risttules oli taas õppekava.

Koolitegelikkusega seotud õpetajaharidus

«Õpetajaametit peetakse üksildaseks ametiks, seetõttu on ka õpetajaharidus üldjuhul liialt individuaalne. Loengutes ollakse küll koos, aga praktikal valdavalt üksi. Üksteist õpetamas enamasti ei nähta. Samas tuuakse probleemina välja, et õpetajad ei oska ega taha omavahel koostööd teha. Kust see koostöö tulla saabki, kui õpingute käigus seda just palju kogetud pole?» kirjutab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Pille Slabina.

Laps läheb lasteaiast kooli

Väita, et kooliks hakatakse valmistuma viimasel lasteaia-aastal, tähendab, justkui varem ei oleks lapse eduka hakkamasaamise nimel midagi tehtud, kirjutavad Viimsi lasteaia Astri maja pedagoog-metoodik Kristi Kirbits ja TLÜ kasvatusteaduste doktorant Kerli Stein. Eelkoolis käimise vajalikkuse ja koolivalmiduskaardi kohta avaldavad arvamust Tallinna Pääsküla gümnaasiumi klassiõpetaja Ave Härmsalu ja Keila Kooli algklasside õppejuht Kaja Peetris.

Kultuurisuvi

Saabuv suvi on kultuurisündmusterohke. Kultuurisuve erilehes tutvustavad oma uuslavastusi ja suverepertuaari Rakvere teater, Vanemuine, Endla, Theatrum, Tartu Uus Teater, Von Krahli teater, MTÜ Kell 10, Miksteater ja NUKU. Corelli Music kutsub kõiki kontserdile, Forum Cinemas kinno, Eesti ajaloomuuseum ja Adamson-Ericu muuseum näitusele ning Eesti põllumajandusmuuseum messile. Toredaid elamusi kogu perele pakuvad Eesti vabaõhumuuseum, Pokumaa ja Otepää seikluspark.

Eesti kool on kohaliku kogukonna alustala

Ameerikas elav kahe lapse ema Ede Schank Tamkivi kirjeldab, kuidas eestlased seal kaugel õhinapõhiselt eestlust elus hoiavad ja oma lastele eesti keelt õpetavad. Eesti kool San Francisco lähistel on ühtlasi kogukonna looja ja hoidja.

Lugemisühingul on põhjust pidu pidada

1992. aastal asutatud Eesti lugemisühing, kelle üks eesmärkidest on toetada kirjaoskuse arengut ning väärtustada lugemiskultuuri, on aastate jooksul algatanud hulga projekte, millest neli peab juunis väärikat sünnipäeva: «Lugeda on mõnus» – 15, «Lugemispesa» – 10, «Lugemismängud» – 10, «Väikesed kodu-uurijad» – 5. 15. juunil peetakse nelja projekti ühist sünnipäevapidu-seminari Tallinnas Kadrioru gümnaasiumis, kuhu on oodatud kõik huvilised. Juttu tuleb raamatukogust, tavarühma ja lugemispesaga lasteaiarühma vahest kirjaoskuse toetamisel, õpetaja rollist lugemiskeskkonna loojana, toimuvad töötoad ja tutvustatakse projekte.

KRATT aitab plagiaadi vastu võidelda

Kratt on eesti folklooris nõiduslik olend, kes oma valmistajale vara kokku kannab. KRATT ehk kraaditööde autorsuse tuvastamise tarkvara on süsteem, mis autori töö pigem laiali lammutab – kui süsteem tuvastab plagiaadikahtluse, on mõistlik tehtu kriitilise pilguga üle vaadata, kirjutab Madli Leikop.

Õpetajad nägid tantsukunsti laiast maailmast

Aprillis toimus Tartus Eesti tantsuagentuuri eestvedamisel rahvusvahelise tantsukunsti võrgustiku NOBA kohtumine tantsuõpetajatele, koreograafidele ning tantsijatele, kes loovad tantsu koos lastega või lastele.

Mees on naine

Mees tähendab tänase päevani mitmes keeles inimest. Oleme meiegi selle mõtteviisi omaks võtnud. Ütleb eesti vanasõnagi, et naisterahvas on inimene ainult värske lume peal: kui lumel on jälgi näha, öeldakse: «Siit on inimene läind.» Algselt nimetati inimeseks siiski naist, seda ilmselt ka eesti keeles.