Postimees 1925. aastal: Frunse nõuk. punaväest ja laevastikust. Ähvardus Eestile.

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihhail Frunze (21.01.1885-31.10.1925)
Mihhail Frunze (21.01.1885-31.10.1925) Foto: Wikipedia.org

SSSR-i nõukogude 3. kongressil esines Frunse pikema aruandega punaväe seisukorrast. Praegusel korral olevat Venemaal «kõige väiksem» sõjavägi kogu ilmas: iga 10.000 elaniku kohta tulevat ainult 41 sõdurit.

Suurriikide sõjariistus jõudude suurenemist ja SSSR-i süüdistamist Eesti ja Bulgaaria sündmustest osavõtmises seletab Frunse kui katset ettevalmistada väljamaa avalikku arvamist uueks interventsiooniks SSSR-i vastu. Nõupidamisi Helsingis ja Riias, ja väikeliidu otsuseid Bukarestis tulevat pidada katseteks tegelikult organiseerida kommunistide vastast blokki. Seda arvesse võttes olevat SSSR sunnitud tehniliselt parandama punaväe seisukorda ja pöörama tõsist tähelepanu õhulaevastiku edendamisele.

Tugedes lehtede teadete peale, et Eesti kavatseb Inglismaale rendile anda mõnda saart, seletab Frunse, et SSSR, kui teade vastab tõele, ei või sellest faktist ükskõikselt mööda minna. Sarnane Eesti samm tähendaks anda Inglise sõjariistus jõududele võimalus ähvardada SSSR-i. Inglise soomuslaevad võivad sarnasel korral 24 tunni jooksul ilmuda Kroonlinna, kuid lennukid 1 ½ tunni jooksul Moskva.

Frunse pahandab ka piiririikide ärevuse üle ühenduses SSSR-i laevastiku manöövriga Balti meres, kui ka Balti riikide ajakirjanduse sooviga, et Inglise laevastik korraldaks vastumanöövri.

PM 22.05.1925

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles