Olgu või sõda, romaanivõistlust pean mina saama!

Tauno Vahter
, kirjastaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter.
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter. Foto: Peeter Langovits

Viimase 90 aasta jooksul on toimunud 35 romaanivõistlust. Kuid nende toimumise faktist huvitavam on see, mida räägivad toimunud konkursid meie aja kohta ning kuidas on konkursside roll aja jooksul muutunud, kirjutab kirjastaja Tauno Vahter.

Teade veel ühe kirjandusvõistluse asutamise kohta ei ole eriti suurem uudis kui järjekordse Maxima avamine, sest suurima tõenäosusega toimub nüüd järjest ja osalt ka samal ajal kolm konkurssi (kirjanike liidu, Tänapäeva ja Pilgrimi oma). Iga potentsiaalne osaleja saab valida sobivaima profiiliga konkursi, paljud tööd laekuvad kõigile konkurssidele, massi tõustes tase küll ilmselt langeb ja võib-olla tuleb veel mõni konkurss juurdegi. Toimumise faktist huvitavam on aga pigem see, mida räägivad toimunud konkursid meie aja kohta ning kuidas on konkursside roll aja jooksul muutunud.

Viimase 90 aasta jooksul on Eestis (ja Välis-Eestis) toimunud umbes 35 kirjanduskonkurssi, mis on end nimetanud ka romaanivõistluseks. Kuigi jutuvõistlusi toimus ennegi (näiteks Eesti Kirjameeste Seltsi jutuvõistlused 1880ndatel ja järgnenud näidendivõistlused), võib esimeseks romaanivõistluseks pidada 1926. aasta konkurssi, kuhu saabus 22 käsikirja, millest võitjaks valiti ja 60 000 margaga premeeriti August Jakobsoni «Vaeste-Patuste alev», omal ajal vägagi populaarne nutulugu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles