Postimees 1933. aastal: majanduslikult sallimatuid Soomes

Soome aiandusringkondade ühekülgne nõudmine: öeldagu üles kaubaleping Eestiga. Helsingist. Riiklik aianduse komisjon esitas Soome põllutööministeeriumile ettepaneku, milles nõutakse Soome-Eesti kaubalepingu ülesütlemist. Ettepanekut põhjendatakse sellega, et leping annab eesti aiasaadustele ja eesti puuwiljale erilisi soodustusi. Nii näiteks eesti puuvilja sissevedu on Soome tolliwaba. Samal ajal on teistele riikidele puuwilja sisseweo kohta maksew wõrldemisi suur toll.

Eesti kartulil on sisseweo toll 0,30 kuni 1 Smk (aastaaja järel), teiste maade kartulitel on aga sisseweo toll 0,45–1,5 Smk, eesti sibulal 0,75 Smk, teistel maadel aga 2 Smk jne. Sellekohases märgukirjas põllutööministeeriumile öeldakse, et nimetatud aiasaadusi wõib Soomes ise kaswatada, wälja arwatud pirnid. Nende aiasaaduste sissewedu Soome, kui arwestada wiimase 5 aasta sisseweo kokkuwõtet, on keskmiselt 33,5 miljoni Smk wäärtuses aastas, Kui tähele panna õunte sissewedu 5 aasta jooksul, siis on eesti õunte sissewedu osatähtsus üldsisseweost tõusnud 0,1 protsendilt 34,8 protsendile.

Edasi tuuakse märgukirjas ette Eesti ja Soome kaubabilans, mille järele Eesti wäljawedu on Soome tunduwalt suurem kui Soome sissewedu Eesti.

Meie kuulmist mööda ei ole Soome ametlikkudes ringkondades praegu Eesti-Soome kaubalepingu ülesütlemise küsimust tõsiselt päewakorrale wõetud 21.05.1933