Juhtkiri: vaikus on kindluse suurim vaenlane

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Saaremaa vahet sõitvad inimesed on murelikud: suviti niigi pikad laevajärjekorrad ähvardavad Saaremaa laevakompanii parvlaevade vahetamise plaanide tõttu venida veelgi, kuid asjaosaline ise ei ütle kõige kohta ei a-d ega o-d. Ühelt poolt on inimestel õigustatud ootus, et avalikku teenust osutav firma teavitab inimesi oma plaanidest, kuid teiselt poolt on mängus ettevõtte huvid, mis räägivad sellest, et oluliselt kasulikum oleks viia praegu liinil tegutsevad laevad mujale, kus need kasumlikumad oleks. Ja kui lepingu järgi on selline teguviis lubatud, ei saagi ettevõttele midagi ette heita.

Siin kohal on paslik teha täpsustus: juriidiliselt ei saa midagi ette heita. Küll aga inimlikult.

Lühidalt on olukord järgmine.

Saaremaa Laevakompaniiga, kes peaks praegu Saaremaa-reiside eest hea seisma, uut lepingut ei sõlmitud. Põhjus on lihtne – konkursil võitis Tallinna Sadam, kes hakkab liinivedusid tegema tuleva aasta oktoobrist.

Selle kohta, mis hakkab toimuma Saaremaa liinil selle ajani – kuhu vahele jääb ka suvi, mil Saaremaale on inimeste tulv reeglina olnud suurem kui muidu –, on meil vaid mõned napid faktid. Esiteks teame seda, et Saksamaal on välja reklaamitud, nagu hakkaksid praegu Saaremaa vahet sõitvad laevad hoopis seal vedusid korraldama. Ja teiseks, et Saaremaa Laevakompanii on rentinud ühe vanemat tüüpi Kreeka laeva, mis ilmselt praeguste asemele tuleb, kuid mis mahutab oluliselt vähem kui praegused. Millal täpselt laevade vahetus aset leiab, seda ei tea keegi peale Saaremaa Laevakompanii enda.

Jah, loomulikult on ettevõttel oma ärihuvid, eriti kui arvestada, et konkursi kaotamise tõttu peabki ettevõte mõtlema, kuidas edasi hakkama saada. Loomulik on ka see, et kui Saksamaal leiti äri jätkamiseks võimalus, mis siin perspektiivituna tundub, siis vaadataksegi tulevikule mõeldes pigem sealse turuniši kui kohalike vajaduste poole. Seda oleks raske hukka mõista. Kuid viis, kuidas asju korraldatakse ja kuidas avalikkus infonälga jäetakse, ei ole ometi õige.

Tõsi, ametlikult ei ole Saaremaa Laevakompaniil ka kohustust seda öelda. Lepingu järgi võib ta laevu vahetada millal tahab ja kuidas tahab. Kuid inimesed on teadmatuses ja kõik saavad aru, et midagi on läinud väga valesti.

Kõik, kes avalikku teenust ostutavad, peaksid teadma, et vaikus ei ennusta head, hoolimata sellest, millised on sõnumid, mis kommunikeerimata jäetakse. Kui avalikkuse infovajadus on jäetud rahuldamata, hakkab hirm kuduma ämblikuvõrku. Toda võrku kootakse just neist infokildudest, mis parajasti saada on, täites tühjad kohad kuulduste ja külajuttudega. Kui aga fakte napib, on kuulduste osa selle võrra suurem. Nii võib juhtuda, et kui teavitamise vajalikkusest lõpuks aru saadakse, on väärinfo juba allutamatuks paisunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles