Toomas Randlo: appi, teistsuguse nahavärviga inimesed tulevad!

Toomas Randlo
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Randlo
Toomas Randlo Foto: Liis Treimann

Reaktsioonist sel nädalal teatavaks tehtud Euroopa Liidu võimalikule pagulaskvoodile jääb mulje, et nüüd sunnib kuri euroliit meid vastu võtma suurt hulka Aafrika mandrilt pärit, tumeda nahavärviga põgenikke, kes on harimatud ning tulevad nüüd Maarjamaale tapma, vägistama ja oma kultuuri peale suruma. Debatt pagulaste üle on muutunud hirmutamiseks.

Pagulaste hulk, mis Eestil tuleb võib-olla vastu võtta, on esialgsest arvust umbes kümme korda suurem. Loomulikult tekitab see paljudes ebamugavust, sest Eesti on siiani võtnud vastu vaid käputäie asüülitaotlejaid ning ülejäänud on tagasi saadetud. Seega tegemist on millegi uuega ja see, mida näeme teiste riikide kogemusest, paneb muretsema.

Samas, selle asemel, et nõuda piiride sulgemist, võiks hoopis teha plaane kuidas pagulasi integreerida. Isegi kui me võtame vastu umbes 500 pagulast, siis nad pole ju veetnud oma senist elu koopas. Nad on samasugused inimesed nagu meie, ainult, et teistsuguse nahavärviga. See aga tundub olevat peamine põhjus, miks Aafrika päritolu sisserändajaid kardetakse.

Mitmed pagulaste vastuvõtmise kritiseerijad ütlevad: «Ma pole rassist, aga….». Just see «aga» vaidleb vastu lause esimesele poolele. Tuleb taaskord rõhutada, et tumeda nahavärvi ja kuritegevuse vahele ei saa panna võrdusmärki.

Lääne-Virumaal Vao külas asuvas pagulaskeskuses moodustavad enamuse kõrgharidusega asüülitaotlejad. Eks ikka leidub neid, kes loodavad saada hea elu peale ning ajada läbi sotsiaaltoetustest elatudes, kuid enamik on siiski põgenenud oma kodumaalt, sest sealne olukord on ohtlik ja nad otsivad inimväärset elu Euroopas.

Siseministeeriumi möödunud aastal läbiviidud uuringu kohaselt ei soovinud iga teine eestlane siia Lähis-Idast ja Aafrikast pärit pagulasi. Nüüd kui teema tõusis aktuaalseks, on see arvamus ka selgelt avalikus debatis välja tulnud.

Kui pagulasi vastu võtta, neid riigis hajutada ning pakkuda võimalusi keele ja kultuuri õppimiseks, siis toimub ka nende integreerimine kiiremini. Teistelt riikidelt peaks eeskuju võtma selles, et ei paigutaks kõiki pagulasi ühte piirkonnas ja väldiks sellega getode tekkimist. Ma ei arva, et peaksime kümneid tuhandeid pagulasi vastu võtma, kuid sõjakolletest pärit asüülitaotlejaid tuleb aidata. Vahet pole millise nahavärviga nad on, me ei saa neid piirilt tagasi saata ja öelda, et minge tagasi sinna, kust tulite.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles