Karmenu Vella: rohelisest tulevikust võidavad kõik

Karmenu Vella
, Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karmenu Vella
Karmenu Vella Foto: Euroopa Komisjon

Mõnikord ilmnevad märkamatult majandustrendid, mis võivad inimeste arusaamu põhjalikult muuta. Euroopa 2015. aasta keskkonnaseisundi ja väljavaadete raportis (SOER) ilmneb just selline trend, kirjutab Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella Postimehe arvamusportaalis.

Raporti koostajad avastasid, et 2000.–2010. aastal kasvasid Euroopa rohelised tööstusharud 50 protsenti. Ehkki selline kasv on märkimisväärne, ei ole see sensatsiooniline. Oluline on kasvutrendi kontekst. Tuleb silmas pidada, et see kasv toimus viimase saja aasta suurima majanduslanguse aastatel. Samal ajal kui peaaegu kõik teised majandussektorid kriisis kidusid, õitsesid rohelised tööstusharud edasi.

Majanduslanguse elasid edukalt üle tugeva globaalse juhtimisstruktuuriga ettevõtted, kes arvestasid oma tegevuses keskkonnaküsimustega.

Nende eeskuju väärib järgimist. Euroopas on küllaldaselt oskusi, kuid vähe ressursse. Majanduslanguse hammasrataste vahele jäämise oht osutus tugevaks innovatsiooni motivaatoriks. Oleme ühiskonnana hakanud järgima põhimõtet «teha vähemate ressurssidega rohkem».

Täielikust ringmajandusest oleme siiski veel kaugel. Tihti raisatakse arukate meetoditega säästetud ressursse mujal; seda nimetatakse tagasipõrke fenomeniks. Vahel on tööstuse keskkonnasäästlikumaks muutmise jõupingutustel ootamatud tagajärjed.

Probleemid ja lahendused

See on levinud probleem. Transpordisektoris on sõidukite kütusekulu vähenemine kasutatava kütuse üldkogusele vähe mõju avaldanud, sest eurooplased sõidavad senisest rohkem.

Üksikute täiustuste asemel tuleb nende probleemide lahendamist käsitleda süsteemselt ja otsida sidusamaid lahendusi. Alustamiseks sobivaid kohti on palju.

Kõige olulisem on leida võimalusi ressursside majanduses hoidmiseks, selle asemel, et neid vaid üks kord kasutada ja seejärel ära visata. Vaja on ringmajandust, kus jäätmeteke oleks viidud miinimumini. Tooted tuleb esimese olelusringi lõpus kohe lammutada materjalideks, mida saaks teises olelusringis uuesti kasutada. Tõelisest tootmisringist saab rääkida alles siis, kui kõiki materjale saab kasutada uute toodete valmistamiseks. Selles seisnebki ringmajanduse mõte.

Selline struktuur on ka majanduslikult selgelt kasulik. Tööstussektoris tehtud uuringud näitavad, et ringmajanduse põhimõtteid rakendades võiks toorainekulusid oluliselt vähendada ja suurendada ELi SKP-d kolme protsendi võrra. Küsimus ei ole selles, kas peaksime seda tegema või mitte, vaid selles, kuidas neid meetodeid mastaapsemalt rakendada ja häid näiteid ülejäänud majandussektorites levitada.

Rohelised tööstussektorid

Euroopa roheliste tööstussektorite edulugu peaks innustama kogu ülejäänud majandust. Enne 2015. aasta lõppu esitleb komisjon uut ambitsioonikat ringmajanduse paketti tervikliku olelusringi kohta. Paketis käsitletakse ringlussevõtmise määrade eesmärke, toorainete säästlikumat kasutamist, arukat tootedisaini, toodete taaskasutamist ja parandamist ning ringlussevõtmist. Paketi eesmärk on saavutada tõeline tootmisring.

Avaldan tänu Euroopa Keskkonnaameti (EEA) avaldatud SOERi autoritele. See on tõeline teadmiste varasalv. Lisaks tugevatele argumentidele ringmajanduse kasuks saab selle leide kasutada ELi poliitika kujundamiseks järgmise viie aasta jooksul.

Raportist selgub, et ELi (Natura 2000 võrgustiku) looduskaitsealad toovad aastas ELile 200 miljardi euro väärtuses tulu. Häid uudiseid on teisigi – ELi poliitika on toonud arvestatavat kasu. Võrreldes viie aasta taguse ajaga, on õhk ja vesi Euroopas puhtamad, vähem jäätmeid satub prügilatesse ja rohkem võetakse ringlusse. Raportis on ka hoiatusi, millega tuleb keskkonnaseisundi halvenemise vältimiseks arvestada.

Raport näitab, et Euroopa Liidul, ja eriti komisjonil, on oluline roll uute võimaluste leidmises, mis aitaksid keskkonnaseisundit jätkuvalt parandada. Peame kombineerima õigusloomelisi meetmeid turupõhiste vahendite, teaduse ja innovatsiooniga. Peame kasutama tõhusaid motiveerimisvahendeid, teabevahetust ja vabatahtlike toetamist, et üldsuse arusaamade muutumist soodustada. Kui on olemas poliitiline tahe, õiguskindlus ja üldsuse poolehoid, järgnevad ka investeeringud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles