Juhtkiri: panganduses on erakorralised ajad

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Maailma ajaloos pole ilmselt mitte kunagi varem olnud aegu, kui paned panka tähtajalisele hoiusele raha, aga pank sellelt intressi ei maksa. Intressimäär peegeldab raha hinda, ja see on praegu pretsedenditult madal. Kui millegi hind on madal, siis selle eest tuleb maksta vähe, aga samas ei saa ka selle eest suurt mitte midagi.

Eesti suuremates pankades on tähtajaliste hoiuste intressimäärad langenud nullini või vaid pügala üle selle. Kui paned näiteks 11 kuuks Eesti suurimasse panka 60 000 eurot, mis on vanas rahas peaaegu miljon krooni, teenid hoiustamisperioodi lõpuks intressidena 5,5 eurot mille eest saab ühe kinopileti.

Aga teisalt on olematu intressimäär kasulik laenuvõtjatele. Kommertspankade baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor on ajaloo madalamaid, 0,061 protsenti, mis pole samuti nullist või miinusest väga kaugel. Osa suuremate ettevõtete laene on seotud ka ühe kuu ning ühel pangal on eluasemelaenud seotud ka ühe või kolme kuu Euriboriga, mis on täna juba miinuses.

Laenuintress koosneb kahest komponendist – baasintressist, millel lisatakse kliendi riskimarginaal. Negatiivse Euribori puhul tuleb koguintressi saamiseks see marginaalist lahutada.

Tõsi, alates juba eelmise aasta algusest hakkasid pangad kirjutama laenulepingutele klausleid, mille kohaselt negatiivne Euribor loetakse nulliks. Vanematel laenudel seda klauslit ei pruugi olla, sest mitte keegi ei suutnud  negatiivset Euribori ette kujutada.

Eesti riik rahvusvaheliselt võlakirjaturul ei osale, aga kõrge reitinguga riigid on samuti hakanud laenu saama negatiivse intressiga. See tähendab, et investorid on nõus riikidele laenu andmisel peale maksma. Negatiivse intressiga ei saa mitte üksnes kõige tugevama rahandusega riigid nagu Saksamaa, vaid ka Hispaania, kes veel paar aastat tagasi oli kokkuvarisemise serval olnud pangandussektori tõttu sunnitud rahvusvahelist abi paluma.

Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe selgitab tänases Postimehes, et praegu oleks parim aeg ettevõtetel investeerida, sest kolme kuni viie aasta pärast, mil intressimäärad ilmselt taas oluliselt kerkima hakkavad, on suurem osa täna tehtud investeeringutest juba ära tasunud. Needsamad kolm kuni viis aastat on ka keskmise investeeringu tasuvusaeg.

Pankurite sõnul on Eesti ettevõtted tugevad ning investeerimist takistab vaid naaberriikide majandusest põhjustatud ebakindlus.

Nii ettevõtted, aga ka riik peaks mõtlema, kas on mõttekam võtta laenu praegu, mil raha on odav, või oodata, mil Euroopa majandus on jalad alla saanud ja kindlustunne suurenenud. Selleks ajaks on aga ilmselt otsustavalt läinud suuremaks ka raha hind.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles