Kui seni ähvardati kõurikuid Tapale või Kaagverre saatmisega, siis 1. maist kannavad erikoolid ühist nime Maarjamaa hariduskolleegium. Uue nimega kaasneb ka uus lähenemine tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.
Nõukoguliku ühe mõõdupuuga karistamise asemel püütakse sekkumis- ja rehabilitatsiooniprogrammide abil igat hinge õigele teele tagasi aidata.
Kaagvere erikooli uus nimi on Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe filiaal. Tapa erikoolist sai Valgejõe filiaal. Kolleegiumi alla kuuluvad ka õppekohad Lõuna-Eesti haiglates. Praeguse seisuga on veel kolmaski filiaal, Vastseliina internaatkool, mis lõpetab 1. septembrist tegevuse.
Kaagveres õpib 32 neidu, kuid oktoobri lõpus suureneb õppekohtade arv 76-ni ja esmakordselt saabuvad sinna ka poisid. Kaagveres ehk Emajõe filiaalis hakkavad elama-õppima kergema rikkumise korda saatnud noored. Selleks ajaks valmib uus kompleks, kus on kuus pererühma maja (igaühes kaheksa last) ning peamaja 16 lapsele. Peamajas pakutakse jätkutuge ka neile, kes õpivad edasi gümnaasiumis või kutsekoolis, kuid kelle kodune olukord nende püüdlusi ei toeta ega võimalda tagasi pöörduda.
Tapal ehk Valgejõe filiaalis õpib praegu 40 poissi, sügisest juba 70, lisaks poistele ka tüdrukud. Seal leiavad koha raskemate rikkumistega noored, kelle puhul on kohtulik karistus asendatud intensiivsete mõjutusmeetmetega. Uus hoonekompleks valmib suve lõpus, vana maja on rekonstrueeritud.
Kahekordistub töötajate arv, kummaski filiaalis on üle saja ametikoha.
Maarjamaa hariduskolleegiumi direktori Maire Reesti sõnul uueneb lisaks nimele ja keskkonnale olulisel määral kooli põhitegevus. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele osutatakse paindlikult lõimitud haridus- ja rehabilitatsiooniteenust ning raske ja püsiva psüühikahäirega õpilastele erihoolekandeteenust. Igaühele püütakse läheneda nii osavalt, et asjaosaline ise ei tajugi, kuidas tema igapäevategevusesse on miksitud eri sekkumisviisid ja programmid.
Otsi põhjust!
«Oleme loobunud lähenemisest, kus lapse ebasoovitavale käitumisele peab reageerima kannatuste, häbistamise ning ühiskondliku kättemaksuga, nagu oli omane nõukogulikule ideoloogiale,» rõhutab Reest. «Lapse käitumise peamised põhjused peituvad tema kasvukeskkonnas ja psüühilises või emotsionaalses häires. Ta vajab abi ja seda tuleb pakkuda. See ei tähenda sugugi haiglaslikku sentimentaalsust ohtliku käitumisega laste suhtes. Abistame, pidades samal ajal silmas lapsest lähtuvaid riske ning seades riskidele vastavad piirangud. Kasutame järk-järgulist lüüsimist tavakeskkonda ja kasvatame lapse enda vastutusvõimet.»
Kooli saab tulla täna ja tulevikus mitmeid teid pidi. Säilib alaealiste komisjonide kaudu suunamine (alaealise mõjutusvahendite seaduse alusel). Lisandunud on vanema sooviavalduse alusel tulek, aga ka püsiva ja raske psüühikahäirega lapse kinnisesse asutusse paigutamine tsiviilkohtumenetluse abil ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
«Tahame loobuda senisest praktikast, kus erikooli suunatakse vangistusega sarnaselt konkreetseks ajaks – üheks, kaheks aastaks või kauemaks,» nendib Reest. «Koolis viibimise aeg seotakse lapse riskide ja vajadustega. Kui tema toimetulekuvõime on paranenud, harjutatakse teda järk-järgult tavapärase keskkonnaga. Igal lapsel kulub selleks oma aeg – kellel mõni kuu, kellel mitu aastat.»
Mõlemas filiaalis võivad õppida mõlemast soost lapsed. Reesti sõnul ei tähenda see, et eri soost noorukid elaksid samades ruumides. Rühmade komplekteerimisel hoitakse poisid ja tüdrukud eraldi. Seega puutuvad nad kokku õppetöö ja terapeutilise tegevuse ajal, öörahu ajal kindlasti mitte.
Maarjamaa hariduskolleegiumi sihiks on kujuneda lähitulevikus kompetentsikeskuseks, kust saavad abi ja nõu ka teised koolid ning lapsevanemad. Meeskonda kuuluvad lisaks pedagoogilistele töötajatele ja teenindavale personalile lastepsühhiaater, vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog, tegevus- ja loovterapeudid ning sotsiaalpedagoogid või sotsiaaltöötajad.
Väikerühmades elamiseks on loodud kodune ja toetav miljöö. Mõlema filiaali uutes kompleksides on nüüdisaegne õpikeskkond ja suurepärased tingimused töötajatele. Õpilase individuaalse toimetulekuvõime parandamiseks loodud füüsiline keskkond on koos meditsiini-, sotsiaal- ja haridusteenustega lõimunud toetavaks süsteemiks. See peaks parandama ka tulemusi.
«Osale õpilastele rakendame seadusega kehtestatud piiranguid, vähendades või suurendades kasvatuslikke või hoolekande eritingimusi,» sõnab Reest. Eritingimused kätkevad endas otsuseid tugivõrgustiku laiendamise ja järelevalve tõhustamise ning sekkumiste intensiivsuse kohta. Neid kohaldatakse õpilasele üldjuhul üheks aastaks, vajadusel taotletakse ajapikendust.
Tarkust «Tulukesest»
Kahjuks pole võimalik käitumishäiretega lastega toimetulekut õppida ülikoolis konkreetse õppekava raames ning töötajad visatakse otsekui vette. Paljud langevadki rivist välja, enne kui ujuma õpivad. Suureks abiks on osalemine projektis «Tuluke» – tõenduspõhine uus lähenemine koolikultuurile. Sügisest saati on töötajad õppinud maailmas tunnustatud sekkumisprogrammides (Verge, agressiooni asendamise treening, motiveeriv intervjueerimine jt) füüsilise ja verbaalse vägivallaga toime tulema.
Koolitustel saadud oskused õpetavad neid panema pidevalt tähele märke iga õpilase ja kogu grupi emotsionaalses seisundis ning reageerima asjakohaselt ja pingeid maandavalt, ennetades vägivalla vallandumist. See nõuab head meeskonnatöö oskust.
«Meie õpilaste agressiivsus ei tulene niivõrd pahatahtlikkusest, kuivõrd eneseregulatsiooni puudulikkusest,» lausub Maire Reest. «Meie ülesanne ongi parandada laste enesekontrolli ja toimetulekut, et nad saaksid tulevikus paremini hakkama.»
Tõhusaimad kokkulepped saavutatakse sekkumiste baasoskusi ja teadmisi omavate töötajate vahel. Õpilaste päevad tuleb sisustada nii, et üks täiskasvanu juhitud kindla eesmärgiga tegevus järgneb teisele. Päev saab niimoodi kindlad raamid ja jääb vähem võimalusi kurja sepitseda.
Maire Reest loodab, et «Tulukese» koolitustel saadud tarkused ja oskused aitavad ühendkoolil liikuda pedagoogilise ühistegevuse suunas. «Loomulikult pole meie võimalused võrreldavad Põhjamaade omadega, kuigi meie pilgud on pööratud eeskujusid otsides just sinnapoole,» ütleb Reest. «Eestlane on alati olnud leidlik saavutama tulemust vähema kuluga, nii oleme meiegi püüdnud õpilaskeskse mudeli väljatöötamisel keskenduda olemasoleva efektiivsele kasutamisele. Mina ootan tulevikult, et käitumisprobleemide ja nendega seotud küsimuste lahendamisel saaksid siit professionaalset abi ja juhiseid kõik, kes seda vajavad.»
Maarjamaa hariduskolleegiumi alusväärtused toetuvad üldtunnustatud põhiväärtustele ja viisakusnormidele. Tähtsaks peetakse ausust, hoolivust, aukartust elu ees, õiglust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, austust emakeele ja kultuuri vastu, sallivust, õiguspõhisust, vastutustundlikkust.
«Eetiliste otsuste ja hoiakute eeldus on eetilise maailmapildi olemasolu, mille kujundamine on koolikollektiivi ühislooming,» sõnab Reest.
Ellu on kutsutud nõukoda eri valdkonna spetsialistide ja teadlastega, et tõhustada kompetentsikeskuseks arenemist. Laste ja lastevanemate huvide paremaks esindamiseks on hoolekogu koosseisus lastekaitse ja lastevanemate liidu esindajad. Igaühe arengueesmärgid püstitatakse koostöös lapse, vanema ja arenguvajadusi tundvate spetsialistidega.
Nime saamislugu
Ühendkooli uus nimi on veel enne ametlikult jõustumist diskussiooni tekitanud. Miks ikka Maarjamaa ja miks hariduskolleegium?
Nime valikul peeti pikki arutelusid ja aega kulus ootamatult palju, kaalumisel oli kümneid nimesid.
Maarjamaa nime eelistamisel oli kaks olulist aspekti. Esiteks ei soovitud ühegi tegevuskoha senist nime kasutada, kuivõrd need kannavad ajaloolist kogemust ja lähenemisi, millest on uue asutuse ideoloogias otsustavalt loobutud.
«Maarjamaa on kohana neutraalne ja kajastab asutuse laia tegevusareaali – sisuliselt enam kui pool Eestit,» lausub Reest. «Tegemist on kristliku kultuuriruumiga meile saabunud mõistega. Kindlasti ei ole uus kool kristlik asutus. Ometigi kanname väärtusi, mille juured on kristlikus kultuuris: hoolimine kõigist, uute võimaluste andmine, leppimine, abistamine.»
Hariduskolleegium ehk haridusasutuse vormis tegutsev ühendasutus valiti seepärast, et tegu ei ole enam tavapärase kooli, pigem haridus- ja hoolekandeasutuse sümbioosiga, mis tegutseb mitmes kohas.
Reest on seda meelt, et ühendkoolis aset leidvatest muutustest tuleb avalikkusele rääkida. See kaotab hirmuaura, kuna üldsus on seni erikooli võtnudki kui kinnipidamis-, mitte haridusasutust.
«Erikooliga kaasas käivad legendid ja müüdid on saanud toitu avalikest väljaütlemistest, millest kujunevad aja jooksul kuulujutud,» nendib Reest. «Teadmatus kooli tegelikust eesmärgist ja töö sisust on eelarvamustele hea pinnas. Meie majas ei ole vangivalvureid ega trelle – on pedagoogid ja aknad, mille ees on kardinad. Meie koolides töötavad inimesed hoolivad teistest, tunnevad endas jõudu ja tahet muuta seda, mida enamikule tundub võimatu muuta. Meie õpilased käivad samuti väljasõitudel ja külastavad kodu, mis on osa nende sotsialiseerimise programmist.»
—
5. mail asetasid haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Tartu maavalitsuse maasekretär Tõnu Vesi, Mäksa vallavanem Timo Reinthal, Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor Maire Reest, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Elari Udam ja YIT Ehitus AS-i ehitusdirektor Toomas Rapp pidulikult nurgakivi Maarjamaa hariduskolleegiumi õppekompleksile Tartumaal Mäksa vallas Kaagveres.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on uue kompleksi näol tegu erikoolide kaasaegseima projektiga. Kuid tähtis pole ainult arhitektuur, vaid keskkond, kus lapsed tunneksid end koduselt.
«Minevikus sai neile lastele osaks hukkamõist, praegu leiavad nad toetust ja mõistmist ning sihiks on tagada neile parim tulevik,» lausus Ligi.
Nurgakivi panek oli juba pigem nööbi õmblemine kuue külge, sest ehitustööd on ammu käimas. Nurgakivipeole järgneb peagi sarikapidu. Oktoobri lõpuks peaks tellija võtmed kätte saama. Kaheksast majast koosnevasse kompleksi kuuluvad kooli peahoone, peremaja ja kuus rühmakodu.
Kooli juurde tuleb jalgpalli- ja multifunktsionaalne korvpalliväljak. Kompleks on ligi 3900 ruutmeetrit suur. Ehitustööd lähevad maksma 5,47 miljonit eurot.
Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liikme Elari Udami sõnul on tegemist ühe pikima projektiga – leping sõlmiti juba 2006. aastal, aga ideed on korduvalt muutunud.
«Seega on üheksa korda mõõdetud ja üks kord teeme,» sõnas Udam.
RKAS-il on üle Eesti sügiseks valmimas veel seitse koolimaja.
