Postimees 1920. aastal: mida Venemaal Eestist räägitakse

Mis Venemaal Eestist räägitakse. Mis väljaspool Venemaa piiri on sündinud ehk sünnib, sellest teatakse Venemaal nõnda palju, kui palju arvab valitsus heaks sellest teatada, sest väljamaalt ajakirjanduse ehk kirjade saamine on täiesti seismas. Liialduseta võib öelda, et Venemaal valitseb väljamaa sündmuste kohta täielik teadmatus, ei saada väljamaa poliitilistest püüetest aru, ei osata neid hinnata. Selle eest on kodanik tänu võlgu nõukogude ajakirjandusele, kes kindlasti teatud sihi poole püüab, eks ei ole suutnud kitsast erakondlusest kõrgemale, erapooletule pinnale tõusta. See on põhjuseks, mispärast nõukogude kodanikule kõik teisiti näib olevat kui meile, mispärast ta meie võitlusest iseseisvuse eest ei suuda aru saada, mispärast ta meile ja muile palju ärateenimata etteheiteid teeb.

Ei saa salata, et paari nädala jooksul, kus ma Venemaal viibisin, sealne ajakirjandus Eesti vastu kaunis erapooletu oli; ta ei toonud kõige vähemalt neid kõmuteateid, millest ta endisel ajal kubises. Paaril korral oli isegi nagu heatahtlikkust märgata, kõneldi Eesti vastutulelikkusest Venemaale. Täiesti teisel seisukohal asub meie suguvendade poolt välja antav «Edasi», kes teab «Valgest Eestist» igasuguseid koledusi kõnelda, nagu näiteks sellest, kuidas meil Tallinnas 20.000 tööliste perekonda ilma peavarjuta ja kaitseta nälgivad, kuidas meil vabrikutes õige tihti tööliste rahutused korduvad, kuidas suur osa töölisi ilma tööta on jne. Üleüldse püüab «Edasi» oma lugejatele selgeks teha, et temal on Eestist kõige põhjalikumad teated, mis näitavad, et «Valges Eestis» on kõik kõige halvemas seisukorras, et siin nälg valitseb, mis isegi Venemaa näljast koledam on, ja kuidas meie majanduseline seisukord päev päevalt raskemaks muutub. Nõnda oma lugejaid valgustades püütakse määratud sihi poole, eestlastes Eesti vastu põlgust ja ükskõiksust äratada. Niisugune kavakindel kihutustöö on ka teatavat vilja kandnud, on Eesti kohta kõige imelikumaid kuulujutte kommunismi huvides laiali laotanud. Iseäranis agarad on selle poolest need, kes on pidanud Eestist oma kommunismi pärast lahkuma.

08.05.1920